Eessõna da ühendab hulka esitavat väljendit nimisõnalise lauseosaga, mis näitab mingit "ainelist" kogust.
| hulk | "aine" | |
|---|---|---|
| unu kilogramo | da | pano |
| litro | da | lakto |
| skatolo | da | rizo |
| amason | da | komencantoj |
| du milionoj | da | rubloj |
| iom | da | valizoj |
| tiom | da | feliĉo |
| multe | da | problemoj |
Hulka esitav väljend näitab kui palju on. See on nimisõnaline lauseosa, hulga määrsõna või hulka näitav määrsõnaline abisõna.
"aineline" väljend näitab, millest koosneb see kogus.
- En la botelo estas litro da lakto. - Pudelis on liiter piima.
- Ŝi aĉetis faskon da ligno. - Ta ostis kubu puitu.
- Tiu ĉi rivero havas ducent kilometrojn da longo. - Sellel jõel on kakssada kilomeetrit pikkust.
- Mi neniam prenas kun mi multon da pakaĵo. - Me ei võta endaga kunagi palju pagasit.
- En la urbo troviĝas multe da aŭtoj. - Linnas leidub palju autosid.
- La riĉulo havas multe da mono. - Rikkal on palju raha.
- Li havas pli da mono, ol li povas kalkuli. - Tal on rohkem raha kui ta suudab kokku lugeda.
Arvsõnad — unu, du, tri, kvar, kvin, ses, sep, ok, naŭ, dek, cent, mil — ei vaja eessõna da. Neid kasutatakse nagu nimisõna epiteeti:
- Tie loĝas du Esperantistoj. - Seal elab kaks esperantisti.
- Mi havas cent pomojn. - Mul on sada õuna.
- Tiu ĉi vilaĝo havas du mil loĝantojn. - Selles külas on kaks tuhat elanikku.
Nimisõnalised arvsõnad nagu miliono, miliardo, deko ja cento vajavad siiski abisõna da:
- Tiu ĉi urbo havas milionon da loĝantoj. - Selles linnas on miljon elanikku.
- En la kesto estas cento da pomoj. - Kastis on sada õuna.
Tavaliselt seisab da-väljend kohe pärast oma hulgaväljendit, aga vahel juhtub, et da-väljend seisab eraldi. Siis hulgaväljend asub lauses kuskil teisel kohal (ebaharilik sõnajärg). Vahel on aga hulka tähistav sõna juurde mõeldav:
- Da ŝafoj kaj bovoj li havis multe. = Li havis multe da ŝafoj kaj bovoj. - Lambaid ja veiseid oli tal palju.
- Da pulvo ni havas kiom vi volas. = Ni havas tiom da pulvo, kiom vi volas. - Püssirohtu on meil niipalju kui tahad.
Pärast eessõna da pole vaja kasutada N-lõppu.
Pärst eessõna da pole mitte kunagi vaja N-lõppu kasutada. Nimisõnaline da-väljend pole kunagi ise sihitis. Hulgaväljend enne eessõna da võib küll olla sihitis: Li portas multon da valizoj. (Ta kannab paljusid kohvreid.)
Aga hulgaväljend on sageli hulga määrsõna või määrsõnalik abisõna, mis ei saa N-lõppu isegi siis, kui see on sihitise rollis:
-
La riĉulo havas multe da mono. = La riĉulo havas multon da mono. - Rikkal on palju raha.
Kindlasti mitte: La riĉulo havas multe da monon.
-
Kiom da pano vi volas? = Kiel grandan kvanton da pano vi volas? - Kui palju leiba sa soovid? = Kui suurt hulka leiba sa soovid?
Kindlasti mitte: Kiom da panon vi volas?
Millal eessõna da mitte kasutada?
Kui pole juttu hulgast, mõõdust või arvust, vaid näiteks liigist, siis pole vaja kasutada eesõna da, vaid tavaliselt eessõna de:
-
Ni manĝis specon de fiŝo. - Me sõime mingit liiki kala.
Sõna speco (liik) ei väljenda kunagi hulka, mõõtu või arvu. Seega pole kunagi vaja ütelda speco da....
-
Ĉe ni estas manko de akvo. - Meie juures on veepuudus.
Sõna manko (puudus) ei väljenda kunagi hulka, mõõtu või arvu.
-
Pro perdo de kuraĝo ili ne venis. - Julguse kaotuse tõttu ta ei tulnud.
Sõna perdo (kaotus) ei väljenda kunagi hulka, mõõtu või arvu.
Eessõna da pole vaja kasutada omadussõnadega, isegi kui need väljendavad hulka, mõõtu või arvu.
-
Ni renkontis multajn homojn. (= Ni renkontis multe/multon da homoj.) - Me kohtasime paljusid inimesi.
Hulka näitavad omadussõnad nagu: multa(j) (palju(d)), kelka(j) (Mõni, mõned), pluraj (mitmed) jm., on seotud mõõdetava nimisõnaga nagu epiteet ilma eessõnata da.
-
La botelo estas plena de/je akvo. - Pudel on täis vett.
Omadussõna plena (täis) ei näita kunagi hulka vaid seisundit. Ka määrsõna plene (täiesti) ei väljenda hulka: Tie estas plene de/je homoj. Ei ole vaja kunagi öelda plena da... või plene da....
- Tie ni trovis ĉambron plenan de/je rubaĵoj. - Seal leidsime toa, mis oli rämpsu täis.
Lauseosa koos määratlejaga — la, tiu, ĉiu, omastav asesõna... — on määratud, seega piiratud ja konkreetne (mitte aineline). Seetõttu pole tarvis kasutada eessõna da sellise lauseosa ees, vaid selle asemel näiteks eessõna de või el:
- Ni manĝis iom de/el la pano. - Me sõime natuke sellest leivast.
- Ili aĉetis kelkajn botelojn de/el tiuj vinoj. - Me ostsime mõned pudelid neist veinidest.
Isikuline asesõna näitab tavaliselt ühte või mitut määratud isikut/ eset. Seepärast pole vaja kasutada eessõna da isikulise asesõna ees, vaid selle asemel näiteks eessõna de või el:
- Ni manĝis iom de/el ĝi (= el la pano). - Me sõime veidike sellest (=leivast).
- Ili aĉetis kelkajn botelojn de/el ili (= de/el tiuj vinoj). - Me ostsime mõned pudelid neist (=veinidest).
Kui hulk või arv on juba näidatud arvsõnaga või omadussõnaga, siis mitte kasutada eessõna da, vaid eessõna de või el:
-
Ŝi pagis kotizon de cent eŭroj. - Ta maksis osavõtutasu sada eurot.
Sõna kotizo (osavõtutasu) ei väljenda kunagi hulka. Aga on võimalik öelda ŝi pagis cent eŭrojn da kotizo.
- Ni gustumis tre multe de unu vino. - Me maitsesime väga palju ühest veinist.
- Ili manĝis ĉiom de/el tuta bovo. - Nad sõid terve veise kõik ära.
- Li trinkis iom de/el kelkaj bieroj. - Nad jõid natuke mõnedest õlledest.
Kui ainsuslik mńimisõna näitab juba iseenesest selgelt piiratud hulka, siis pole vaja kasutada eessõna da:
-
Unu tago estas tricent-sesdek-kvinono aŭ tricent-sesdek-sesono de jaro. - Üks päev on aastast kolmesaja kuuekümne viiendik või kolmesaja kuuekümne kuuendik.
Jaro (aasta) näitab iseenesest selgelt piiritletud hulka.
- Ili fortranĉis duonon de centimetro. - Nad lõikasid ära pool sentimeetrit.
Mõned sõnad näitavad vahel hulka, vahel midagi muud. Soovitud tähendus otsustab, kas tuleb kasutada eessõna da või mõnda muud eessõna:
-
Glaso de vino estas glaso, en kiu antaŭe sin trovis vino, aŭ kiun oni uzas por vino; glaso da vino estas glaso plena je vino. - Veiniklaas on klaas, kus varem oli vein või mida kasutatakse veini jaoks; klaas veini on klaas mis on veini täis.
Glaso (klaas) näitab kord eset, teinekord hulka.
-
Ili konstruis grandan reton da/de komputiloj. - Nad konstrueerisid suure arvutivõrgu.
Kui väljend grandan reton näitab, kuipalju arvuteid oli, siis tuleb öelda da komputiloj. Aga kui väljend grandan reton näitab, mil moel arvutid omavahel suhestuvad (suure võrgu kombel), siis tuleb öelda de komputiloj.
Seega eessõna da kasutamine sõltub sellest, mida kõneleja soovib öelda. Selleks, et ennast aidata, võib kujutleda küsimust, millele see lause vastaks:
- Kiom da soldatoj estis? — Estis grupo da soldatoj! - Kui palju sõdureid oli? - Oli gupp sõdureid.
- Kia grupo ĝi estas? — Ĝi estas grupo de soldatoj! - Milline grupp see on? - See on sõdurite grupp.
- Kiom da rozoj vi volas? — Mi volas bukedon da rozoj! - Kui palju roose sa soovid? - Ma soovin kimbu roose!
- Kian bukedon vi volas? — Mi volas bukedon de rozoj! - Millist kimpu sa soovid? - Ma soovin roosikimpu!
Sageli tuleb tähele panna, kas tagumine sõna on tähtsam (→ da), või esimene sõna (→ de). Grupo da soldatoj on esmalt soldatoj (grupina). Grupo de soldatoj on eelkõige grupo (mis koosneb sõdureist). Bukedo da rozoj on rozoj (kimbuna). Bukedo de rozoj (või bukedo el rozoj) on bukedo (mis koosneb roosidest).
EEssõna da ikasutamine on Esperanto keele ajaloo jooksul arenenud ja muutunud. Seetõttu võib vanemates tekstides leida eessõna da seal, kus peaks olema eessõna de või el lähtuvalt eelnevaist selgitusist.
"Da-ism"
Esperanto kõnekeeles on levinud vale eessõna da kasutamine, mida võiks nimetada "da-ismiks". Selle kasutuses eessõnale da ei järgne väljendit, mille rolli see võiks näidata. Da lakkas olemas eessõna. Sel juhul näitab abisõna da ainult seda, et eelnev väljend on hulgaline:
- Mi havas multe da.
- Kiom da vi volas? Eessõnal da siinkohal ei ole suhet järgneva asesõnaga vi.
- Ili kunportis tiom da, ke ĉiu povis ricevi iom da.
Selles valekasutuses on süüdi muuhulgas ka mõned õpikud, mis õpetavad nagu kuuluks abisõna da peamiselt kokku eelneva sõnaga. Aga eessõna da kuulub esmajärjekorras kokku just sellga, mis seisab selle järel.
Mõned väidavad, et siin on tegu tavalise juurde mõeldava väljajättega.
- Mi havas multe da mono. → Mi havas multe da. - Mul on palju raha.
- Kiom da viando vi volas? → Kiom da vi volas? - Kui palju liha sa soovid?
Sellise väljajätte puhul jäetakse tavaliselt ära ka eessõna: Li estas instruisto de lingvoj. → Li estas instruisto. Mitte: Li estas instruisto de. Seepärast, kui soovitakse ära jätta sõna, mis asuks eessõna da järel, siis tuleks ära jätta ka eessõna da.
Öeldagu lihtsalt: Mi havas multe. (Mul on palju) Kiom vi volas? (Kui palju sa soovid?) Ili kunportis tiom, ke ĉiu povis ricevi iom. (Nad võtsid kaasa niipalju, et igaüks võis saada midagi.) Sõnad nagu multe, tiom ja iom on iseenesest hulka näitavad. Nad ei vaja mitte mingil moel veel eessõna da selleks, et väljendada hulga tähendust. Ainult siis, kui soovitakse näidata, millest koosneb hulk, tuleks kasutada eessõna da, aga siis kindlasti koos järgneva nimisõnalise lauseosaga.