Sisu juurde

Eessõnal de on väga mitmeid tähendusi. Selle paljutähenduslikkuse tõttu võib mõnikord tekkida ebaselgusi. Siis peaks lisama erinevaid selgitavaid väljendeid või valima teise eessõna.

Eemale liikumine

Eessõna de põhitähendus on koht, kust algas liikumine:

  • Mi venas de la avo, kaj mi iras nun al la onklo. - Ma tulen vanaisa juurest ja lähen nüüd onu juurde.
  • La vento forblovis de mia kapo la ĉapon. - Tuul puhus mul mütsi peast.
  • Ilia vojaĝo de Delhio al Kalkato estis tre longedaŭra. - Nende reis Delhist Kolkata'sse kestis väga kaua.
  • Rekta linio estas la plej mallonga vojo de unu punkto al alia. - Sirgjoon on kõige lühem tee ühest punktist teise.
  • For de tie ĉi! - Eemale siit!

Selguse huvide võib vajadusel kasutada eessõnu for de või disde: La polico prenis la ŝtelitan monon for de la rabisto / disde la rabisto. (Politsei võttis varastatud raha röövlilt ära.) Kui öeldaks: ...la ŝtelitan monon de la rabisto, võidaks arvata, et tegu on omastava eesõnaga de: "...la ŝtelitan monon, kiu apartenis al la rabisto." (...varastatud raha, mis kuulus röövlile).

Päritolu, põhjus

Eessõna De võib näidata ka päritolu või põhjust:

  • De la patro mi ricevis libron, kaj de la frato mi ricevis plumon. - Isalt sain ma raamatu ja vennalt sule.
  • La hebreoj estas Izraelidoj, ĉar ili devenas de Izraelo. - Heebrealased on israeliidid, kuna nad põlvnevad Iisraelist.
  • Francisko de Asizo = See Franciscus, kes pärineb linnast Assisi. = Francisko el Asizo - Franciscus Assisist
  • Li paliĝis de timo kaj poste li ruĝiĝis de honto. = ...pro timo... pro honto. - Ta läks hirmust kahvatuks ja pärast punastas häbist.

    Põhjuse puhul kasutatakse tavaliselt eessõna pro ja vahel eessõna el.

  • Ebria de feliĉo, mi alkroĉiĝis al lia kolo. - Õnnest purjus, klammerdusin ta kaela külge.

Erinevus jms.

Sageli näitab eesõna de erinevust, eristust, eraldi olemist, kaugust, lahusolu:

  • Mi povus diferencigi la saĝajn de la malsaĝaj! - Ma võiksin eristada tarku rumalatest.
  • Kial Vi kaŝas vin de mi? - Miks sa peidad ennast minu eest?
  • Nun mi iom liberiĝis de la plej urĝaj el miaj kolektiĝintaj laboroj. - Nüüd ma vabanesin oma kõige pakilisematest kogunenud töödest.
  • Ĝi estas libera de malsanoj. - See on haigustest vaba.
  • Ili loĝas malproksime de ni. - Nad elavad meist kaugel.

Aeg

Eessõna De võib näidata ka kestva sündmuse või olukorra algushetke.

  • Li laboras de la sesa horo matene. - Ta töötab kella kuuest hommikul.
  • De nun mi ne plu manĝos viandon. - Nüüdsest peale ma ei söö enam liha.
  • Mi konas lin de longa tempo. - Ma tunnen teda pikka aega.

Selleks, et näidata täpselt, et jutt on ajast, võidakse kasutada eessõnu ekde või de post:

ekde
= alates
de post
= pärast

Kui jutt on ajahetkest, siis on eessõnade ekde ja de post vahel väga väike erinevus, aga kui räägitakse kestusest, siis on erinevus suurem: de post ŝia vivo = ekde ŝia morto. (pärast tema elu = alates tema surmast.)

Kuulumine

Väga sageli väljendab eessõna de kuulumist (= omamist, juuresolemist, seotust, osalust, sugulust...)

  • Jen kuŝas la ĉapelo de la patro. - Seal lebab isa müts.

    Müts kuulub isale kui omandus.

  • La dentoj de leono estas akraj. - Lõvi hambad on teravad.

    Hambad kuuluvad lõvile kui kehaosad.

  • Sur la bordo de la maro staris amaso da homoj. - Mere kaldal seisis suur hulk inimesi.

    Kallas kuulub merele, sest see asub mere ääres.

  • Januaro estas la unua monato de la jaro. - Jaanuar on aasta esimene kuu.

    Kuud on aasta osad.

  • La filo de la reĝo ŝin renkontis. - Kuninga poeg kohtas teda.

    Poeg kuulub kuningale kui lapsevanemale.

  • Mi legos poemon de Zamenhof. - Ma loen Zamenhof'i luuletust.

    Luuletus kuulub Zamenhof'ile, sest ta on selle loonud.

  • Glaso de vino estas glaso, en kiu antaŭe sin trovis vino, aŭ kiun oni uzas por vino. - Veiniklaas on klaas, kus enne oli vein või mida kasutatakse veini jaoks.

    Klaas kuulub veinile, sest see on mõeldud veini jaoks.

  • Ŝi estas profesoro de matematiko. - Ta on matemaatika professor.

    Professor kuulub matemaatikale, sest see on tema valdkond. Võidakse kasutada ka eessõna pri.

  • Tiu libro estas de Karlo. - See raamat on Karlo oma.

    Sagedamini kasutatakse sõna aparteni (kuuluma) koos eessõnaga al: Tiu libro apartenas al Karlo. (See raamat kuulub Karlo'le.)

  • Ĝi estas de mi. - See on minu oma.

    Sagedamini öeldakse: Ĝi estas mia. (See on minu.) Ĝi apartenas al mi. (See kuulub mulle.)

Alus, tegija, sihitis

De-väljend, mis on tegevust tegeva nimisõna täiend, näitab tavaliselt mõttelist alust (tegijat) või mõttelist tegevuse objekti (sihitist):

  • La kanto de la birdoj estas agrabla. - Lindude laul on meeldiv.

    Linnud laulavad.

  • Li tuj faris, kion mi volis, kaj mi dankis lin por la tuja plenumo de mia deziro. - Ta tegi kohe seda, mida ma tahtsin ja ma tänasin teda minu soovi kohese täitmise eest.

    Ta täitis mu soovi.

Selleks, et kinnitada, et jutt on mõttelisest alusest, võidakse kasutada eessõna fare de (poolt): Hodiaŭ posttagmeze okazos akcepto fare de la urbestro. (Täna toimub linnapea vastuvõtt.) La urbestro akceptos iun. (Linnapea võtab kedagi vastu.)

Märkus: Mõned lühendavad eessõna fare de eessõnaks far, aga see sõna ei ole ametlikult Esperanto keele sõna ja seda ei tohiks kasutada.

Passiivse partitsiibi (kesksõna) suhtes näitab eessõna de sageli mõttelist alust, tegijat:

  • Ŝi estas amata de ĉiuj. - Ta on kõigi poolt armastatud.

    Kõik armastavad teda.

  • Li estis murdita de nekonato. - Ta mõrvati tundmatu poolt.

    Tundmatu mõrvas ta.

  • La montoj estis kovritaj de neĝo. - Mäed olid kaetud lumega.

    Lumi kattis mägesid.

Võib kasutada ka eessõna fare de: La infano estis forprenita fare de la patrino. (Laps oli ära võetud ema poolt.) Aga tavalisest eessõnast de piisab passiivi kesksõna korral. Kui soovitakse kasutada väjendit eessõnaga de muus tähenduses koos passiivi kesksõnaga, tuleb sageli lisada täpsem eessõna disde, for de, ekde või muu sarnane: La infano estis forprenita disde la patrino. (Laps oli emalt ära võetud.)

Omadus

Eessõna De näitab vahel omadust, sisaldust või mõõtu:

  • Ŝi estas virino de meza aĝo. = Ŝi estas mezaĝa virino. - Ta on keskealine naine.
  • Li havas harojn de nedifinita koloro. - Tal on ebamäärast värvi juuksed.
  • Li estas de meza kresko. - Ta on keskmist kasvu.
  • bukedo de rozoj - Roosikimp = lillekimp, mis sisaldab roose
  • reto de komputiloj - Arvutivõrk = võrk, mis koosneb arvutitest
  • La knabo havis aĝon de nur ses jaroj. - Poisil oli vanust ainult kuus aastat.
Tagasi üles