Sisu juurde

Tähed

Esperanto tähestik

  • Aa ami armastama
  • Bb bela ilus
  • Cc celo sihtmärk
  • Ĉĉ ĉokolado šokolaad
  • Dd doni andma
  • Ee egala võrdne
  • Ff facila lihtne
  • Gg granda suur
  • Ĝĝ ĝui nautima
  • Hh horo tund
  • Ĥĥ ĥoro koor
  • Ii infano laps
  • Jj juna noor
  • Ĵĵ ĵurnalo ajaleht
  • Kk kafo kohv
  • Ll lando maa
  • Mm maro meri
  • Nn nokto öö
  • Oo oro kuld
  • Pp paco rahu
  • Rr rapida kiire
  • Ss salti hüppama
  • Ŝŝ ŝipo laev
  • Tt tago päev
  • Uu urbo linn
  • Ŭŭ aŭto auto
  • Vv vivo elu
  • Zz zebro zebra
Suurtähed A, B, C, Ĉ, D, E, F, G, Ĝ, H, Ĥ, I, J, Ĵ, K, L, M, N, O, P, R, S, Ŝ, T, U, Ŭ, V, Z
Väiketähed a, b, c, ĉ, d, e, f, g, ĝ, h, ĥ, i, j, ĵ, k, l, m, n, o, p, r, s, ŝ, t, u, ŭ, v, z
Tähenimed a, bo, co, ĉo, do, e, fo, go, ĝo, ho, ĥo, i, jo, ĵo, ko, lo, mo, no, o, po, ro, so, ŝo, to, u, ŭo, vo, zo

Suur- ja väiketähed

Kõikidel tähtedel on kaks vormi: suurtähed ja väiketähed . Väiketähed on normaalne tähevorm. Suurtähti kasutatakse tavaliselt lause alguses ja nime alguses.

Katusega tähed (diakriitilised)

Esperanto keeles on kuus unikaalset tähte. Ĉ, Ĝ, Ĥ, Ĵ, Ŝ kaj Ŭ. Need on katusega tähed. Katust ^ kutsutakse mütsiks. Katust üle U kutsutakse konksuks.

Kui ei saa kasutada katust, siis kasutatakse alternatiivset kirjapilti. Ametlik alternatiiv on H-kirjapilt, mille leiate artiklist Fundamento de Esperanto. H-kirjapildis kasutatakse katuse asemel järgnevat H ja Ŭ jääb muutmata: ch, gh, hh, jh, sh, u. Arvutitekstis ja e-kirjades paljud kasutavad järgnevat X, : cx, gx, hx, jx, sx, ux.

Hääldus

Tähed A, E, I, O jaj U on vokaalid. Kõik teised tähed on konsonandid. Kõik tähed tuleb välja hääldada.

Vokaalid

Vokaal Kirjeldus IFA-hääldusmärgid
I Eest kitsenevad [i]
U Tagant kitsenevad poolhäälikud [u]
E Keskmised eeshäälikud [e]
O Keskmised tagahäälikud [o]
A Laiad häälikud [a]

Sõnarõhk

Kahe või enama vokaaliga sõnades hääldatakse ühte vokaali teistest valjemini. Seda kutsutakse sõnarõhuks. Rõhk on alati eelviimasel vokaalil (aktsent on suurtähel): tAblo, nenIam, rapIda, taksIo, familIo, revolvEro, krokodIloj, eskImo, diskUtas, mEtro, metrOo, Apud, anstAtaŭ, trIcent, mAlpli, Ekde, kElkmil jne.

Sõnalõppu O saab asendada apostroofiga . Apostroof loetakse täishäälikuks (hääldamata) ja aktsent ei muutu: taksI', familI', revolvEr', metrO'.

Vokaali variatsioonid

Hääliku hääldamine võib teatud piirides vabalt varieeruda. Tähtis on ainult see, et iga vokaal ei oleks ühelegi teisele viiest vokaalist liiga sarnane

Esperanto häälikute pikkus ei ole oluline. Neid võib oma äranägemise järgi hääldada pikalt, keskmiselt või lühidalt.

Igat esperanto vokaali hääldatakse "liikumatult", mis tähendab, et ühe hääliku hääldamise ajal ei liigutata keelt kuuldavalt suus ühest kohast teise. Nt E ei kõla nagu "ej", O ei kõla nagu "ou".

Kaashäälikud ehk konsonandid

Kaashäälik Kirjeldus IFA-hääldusmärgid
B heliline nagu saksa ja vene keeles [b]
P peab eristuma b tähest, eriti sõna algul (budo-putka, puto-kaev) [p]
D heliline nagu saksa ja vene keeles [d]
T peab eristuma d tähest, eriti sõna algul (dano-taanlane, tani-nahka parkima) [t]
G heliline nagu saksa ja vene keeles [g]
K peab eristuma g tähest, eriti sõna algul (gudro-tõrv, kudri-õmblema) [k]
V - [v]
F - [f]
Z nagu sõnas zooloogia, zlott [z]
S ss, nagu sõnas kasvama, raske [s]
Ĵ ž, nagu sõnas žurnaal, žargoon [ʒ]
Ŝ š, nagu sõnas paša, šampanja [ʃ]
Ĥ hh, nagu sõnas nahk, vehkima [x]
H hääldakse ka sõna algul [h]
C ts, nagu sõnas katse, luts [ts]
Ĝ dž, nagu sõnas džungel, bridž [dʒ]
Ĉ tš, nagu sõnas tšekk, kasatšokk [tʃ]
M - [m]
N - [n]
L - [l]
R - [r]
J - [j]
Ŭ lühike u, nagu sõnas kaunis, neutraalne [w]

Poolvokaal

Poolvokaal J ja Ŭ on häälduses nagu häälikud, kuid neil on keeles konsonantidena roll. Need on alati lühikesed ega saa kunagi aktsenti. Poolvokaal ilmub alati enne või pärast tõelist häälikut. Ŭ esineb tavaliselt ainult kombinatsioonides (kaksiktäishäälik) "aŭ" kaj "eŭ".

Kaashäälikute variatsioonid

Kui helitu kaashäälik seisab kohe helilise kaashääliku ees, kipuvad paljud seda hääldama: akvo → "agvo", okdek → "ogdek". Ja vastupidi, kui heliline kaashäälik seisab helitu ees, kipuvad paljud seda vaigistama: subtaso → "suptaso", absolute → "apsolute". Sellised muudatused ei ole põhimõtteliselt kunagi õiged, kuid praktikas on need sageli talutavad, kui need ei tekita arusaamatusi. Mõnikord mõned hääldavad valesti sõnalõpu kaashäälikut: apud → "aput", sed → "set", hund' → "hunt", naz' → "nas". Selliseid muudatusi ei aktsepteerita. Neid tuleks hoolikalt vältida.

Mõned inimesed hääldavad järjestusi KV ja GV vastavalt "kŭ" ja "gŭ": akvo → "akŭo", kvin → "kŭin", gvidi → "gŭidi" . Ŭ ei saa kunagi järgneda esperanto sõnas otseselt kaashäälikule ja seetõttu võib vaevalt tekkida arusaamatusi ja sellist hääldust peetakse üldiselt valeks.

Mõnes keeles hääldatakse P, T, K, C ja Ĉ aspiratsiooniga, nagu oleks pärast nõrk H. Esperanto keeles pole neid konsonante tavaliselt aspiratsiooniga, kuid selle kohta pole reeglit. Seetõttu võite soovi korral hääldada aspiratsiooni, kuid olge ettevaatlik, et see ei kõlaks nagu täis H.

L on tehtud hammaste osalise tõkke abil. Kui tõkestate ainult seal, siis kõlab L "heledana". Kui keegi tõstab samal ajal keele selja purjena, kõlab L "tumedana" (u-ece). Selline tume L on täiesti hea alternatiiv, kuid tuleks jälgida, et see ei kõlaks nagu Ŭ. See juhtub, kui peamine barjäär hammaste juures kaob.

Kui N seisab igeme- või veluarhääliku ees, siis kipub N muutuma hääldamise hõlbustamiseks igemeheliks (väike erinevus) või veluarheliks (suur erinevus): tranĉi, manĝi, longa, banko jt. See on tähtsusetu, kuna esperanto keeles ei ole igeme- ega veluar-nina häälikuid, millega N-i segi ajada. Samamoodi kiputakse hääldama ka M-i amforo, ŝaŭmvino jt. Ka see on tähtsusetu. Kuid hoolitseda tuleks selle eest, et N ja M ei läheks omavahel segi infero, enveni

R on tavaliselt hammasheliline, kuid tegelikult pole vahet, kuidas suus heli tehakse. R-i juures on oluline, et see oleks vibreeriv. R peaks olema võrdselt värisev kõikjal, kus see sõnas seisab. Näiteks rivero tuleks kahte R-i hääldada samana. Kasutatakse ka mitmesuguseid muid R-helide tüüpe ja see on praktikas üsna aktsepteeritud. Tuleb hoolitseda selle eest, et R-häälikut ei saaks segi ajada teise kaashäälikuga ega ühegi viie täishäälikuga.

Kaashäälikute pikkus on esperanto keeles täiesti tähtsusetu. Neid võib vastavalt oma äranägemisele hääldada pikkadeks, keskmisteks või lühikesteks.

Tagasi üles