Sisu juurde

Mõmed abisõnad esinevad paaris või mitmekordselt erilise tähendusega. Neid võib minetada kombineeritud abisõnadeks.

Kaj... kaj

Kahekordne või mitmekordne kaj on kasutusel selleks, et rõhutada või toonitada. Sellel puhul pannakse abisõna kaj enne igat kokku seotavat asja ka enne esimest. Kõnekeeles tavaliselt siis rõhutatakse rohkem sõna kaj kui muidu:

  • Kaj Petro kaj Karlo laboras. - Nii Petro kui Karlo töötavad.

    Rõhutus selle kohta, et mitte ainult üks, vaid tegelikult mõlemad töötavad.

  • Kaj pluvas kaj blovas. - Nii sajab (vihma) kui puhub (tuul).

    Rõhutatakse seda, et mõlemad loodusnähtused toimuvad.

  • Petro kaj fumas kaj drinkas. - Petro nii joob kui suitsetab.

    Rõhutus, et tegelikult teeb ta mõlemat.

  • Kaj ilia amo, kaj ilia malamo, kaj ilia ĵaluzo jam de longe malaperis. - Nii nende armastus kui vihkamine kui ka armukadedus on juba ammu kadunud.

    Rõhutus, et kõik kolm nähtust on kadunud.

Nek... nek

Tavaline nek tähendab "ka mitte". Mitmekordne nek tähendab "ja ei". Kombineeritud nek on seega võrdne kombineeritud abisõnaga kaj... kaj pluss eitus:

  • Mi renkontis nek lin, nek lian fraton. = Mi kaj ne renkontis lin, kaj ne renkontis lian fraton. - Ma ei kohanud ei teda, ega tema venda: = Ma ei kohanud teda, ja ei kohanud tema venda.
  • Nek ĝojo, nek malĝojo daŭras eterne. = Kaj ĝojo, kaj malĝojo ne daŭras eterne. - Ei rõõm ega mure kesta igavesti. = Nii rõõm kui mure ei kesta igavesti.
  • Ŝi estis muta, povis nek kanti nek paroli. = Ŝi kaj ne povis kanti, kaj ne povis paroli. - Ta oli tumm, ei saanud ei laulda ega rääkida. = Ta ei saanud laulda ja ei saanud rääkida.

Aŭ... aŭ

Mitmekordne näitab, et esitatud alternatiivid on tingimata ainsad. Peab olema üks neist, mitte mingi muu. Kõnes pannakse sõnale suurem rõhk:

  • Nun ni devas venki morti! - Nüüd peame kas võitma või surema!

    Me ie saa teha mõlemat ja ei saa teha midagi muud kui need kaks alternatiivi.

  • vi faris grandan eraron, mi ĉion miskomprenis. - Saa kas tegid suure vea või olen ma kõigest valesti aru saanud.

    Ei eksisteeri muud alternatiivi.

  • Oni povus diri, ke ŝi forgesis ĉion en la mondo, ŝi ne havis forton, por iri pluen. - Võidaks öelda, et kas ta unustas kõik maailmas või polnud tal jõudu, et edasi minna.

Jen... jen

Taveline ühekordne jen tõmbab millelegi tähelepanu. Kahekordne või mitmekordne abisõna jen ei oma sellist tähendust, vaid juhatab sisse alternatiivid, kiuj alternas, aŭ eblojn, kiuj validas alterne. Jen... jen (kord...kord) = iufoje... alifoje (ükskord...teinekord):

  • Jen mi ardas de varmego, jen mi tremas de frosto. - Kord ma põlen kuumusest, kord värisen külmast.

    Kaks seisundit on alternatiivsed.Ükskord olen soe, teinekord olen külm.

  • Ŝia vizaĝo aperigis jen mortan palecon, jen koloron de sango. - Tema näol paistis kord surmakahvatus, kord vere värv.

    Nägu muutus.

  • Mario videble havis deziron jen koleri, jen ridi, jen premi la manon al tiu ventanimulo. - Mariol oli soov kord vihastada, kord suruda sellel tuulepeal kätt.
  • Li okupadis sin jen per tio, jen per alio. - Ta tegeles kord selle, kord teisega.

Ju... des

Ju ja des on alati kasutusel koos abisõnadega pli või malpli. Ju ja des üheskoos näitavad, et üks pli-väljend sõltub teisest. Nendest ju-väljend näitab seda, mis valitseb. Samas kui des-väljend näitab seda, mis sõltub:

  • Ju pli da mono ni havos, des pli rapide kaj bone iros kompreneble nia afero. - Mida rohkem raha meil on, seda kiiremini ja paremini loomulikult edeneb meie asi.

    Kui raha saab rohkem, suureneb ka kiirus ja headus.

  • Ju pli alte staras la lingvo, des pli rapide progresas la popolo. - Mida kõrgemal arenguastmel asub keel, seda kiiremini areneb rahvas.

    Rahvastiku areng sõltub tema keele tasemest.

  • Ju pli da bruo, des malpli da ĝuo. - Mida rohkem müra, seda vähem naudingut.
  • Ju pli grandaj ili fariĝis, des malpli ili volis tion toleri. - Mida suuremaks nad said, seda vähem nad soovisid seda taluda.

    Siis kui nad kasvasid suuruses, kahanes nende leplikkus.

  • Ju pli klare vi elparolas, kaj ju malpli da malfacilaj vortoj vi uzas, des pli bone oni komprenas vin. - Mida selgemini sa välja ütled ja mida vähem keerulisi sõnu kasutad, seda paremini ma sind mõistan.

    Selguse suurenemine ja keeruliste sõnade hulga vähenemine põhjustab arusaamise paranemist.

Mõnikord esineb abisõna des üksi, ilma abisõnata ju. Sellel puhul on ju-väljend kuidagi juurdemõeldav:

  • La saloneto ne estis vasta, tial des pli frapis la okulojn la eleganteco de ĝia aranĝo. - Elutuba ei olnud avar, nii et selle paigutuse elegants oli veelgi silmatorkavam.

    Juurde mõeldav on idee: Ju pli malvasta estas eleganta salono, des pli la eleganteco frapas la okulojn. (Mida avaram on elutuba, seda enam torkab silma elegants.)

Üksikut abisõna des võib sageli asendada abisõnaga tiom.

Mitmetes keeltes võib kasutada sama sõna nii sõltuva kui ka valitseva pli-väljendi puhul. Esperanto keeles pole see võimalik. Kombinatsioonil Ju... ju pole tähendust. Valitseval (mal)pli-väljendil peab olema abisõna ju, ja sõltuval (mal)pli-väljendil peab olema abisõna des. Ära ütle nii: Ju pli rapide vi revenos hejmen, ju pli bone. Vaid ütle: Ju pli rapide vi revenos hejmen, des pli bone. (Mida kiiremini sa koju tuled, seda parem.) Loomulikult ka kombinatsioon des... des pole võimalik. Aga võidakse esitada mitmeid ju-väljendeid, mis üheskoos valitsevad ühe või mitme des-väljendi üle (või sarnaselt): Ju pli zorge kaj ju pli malrapide vi faros la laboron, des pli kontenta kaj des pli ĝoja mi fariĝos. (Mida hoolikamalt ja mida aeglsemalt sa teed oma tööd, seda rahulolevam ja seda rõõmsam ma olen.)

Tagasi üles