KI-küsimused
KI-küsimused moodustatakse tabelsõnadega eesosaga KI. Küsiv KI-sõna esindab informatsiooni, mida otsitakse.
KI-sõna seisab tavaliselt küsilause alguses:
- Kion vi volas? — Mi volas manĝon! - Mida sa tahad? — Ma tahan sööki!
- Kian manĝon vi deziras? — Mi deziras malmultekostan manĝon! - Millist sööki sa soovid? — Ma soovin odavat sööki!
- Kiel vi fartas? — Mi fartas bone! - Kuidas läheb? — Mul läheb hästi!
- Kiom da pomoj vi havas? — Mi havas du kilogramojn da pomoj! - Kui palju õunu sul on? — Mul on kaks kilo õunu!
- Kies estas tiu aŭto? — Ĝi apartenas al Anno! Ĝi estas de Anno! Ĝi estas ŝia! - Kelle oma on see auto? — See kuulub Annale! See on Anna oma! See on tema oma!
- Kiam do? — Morgaŭ! - Millal siis? — Homme!
KI-sõnu kasutatakse ka küsivates kõrvallausetes: Ŝi demandis, kion mi volas.
Ĉu-küsimused
Ĉu-küsimused moodustatakse küsisõnaga ĉu (kas). Ĉu-küsimus otsib kinnitust kogu lause kehtivuse kohta. Vastus on tavaliselt kas jes või ne.
Ĉu asub tavaliselt küsilause alguses:
- Ĉu vi komprenas min? — Jes, mi komprenas vin! Ne, mi ne komprenas vin! - Kas sa mõistad mind? — Jah, ma mõistan sind! Ei, ma ei mõista sind!
- Ĉu vi estas Kanadano? — Jes, mi estas Kanadano! Ne, mi ne estas Kanadano! - Kas sa oled kanadalane? — Jah, ma olen kanadalane! Ei, ma pole kanadalane!
- Ĉu li? — Jes, li! - Kas tema? — Jah, tema!
- Ĉu ĝi estas taŭga? — Jes, (ĝi) estas! - Kas see on sobiv? — Jah, (see) on!
Ĉu-küsimus võib olla ka küsimus alternatiivide kohta. Sellisel juhul vastus valib erinevate alternatiivide vahel:
- Ĉu vi volas kafon aŭ teon? — Mi volas kafon! Mi volas teon! Mi volas nek kafon, nek teon! Mi volas kaj kafon, kaj teon! - Kas sa tahad kohvi või teed? — Ma tahan kohvi! Ma tahan teed! Ma ei taha ei kohvi ega teed! Ma tahan nii kohvi kui teed!
- Ĉu li aŭ ŝi? — Ŝi! Li! Iu ajn el ili! Neniu el ili! Ambaŭ! - Kas tema või tema? — Tema! Kes tahes neist! Ei kumbki! Mõlemad!
Vastussõnad
Selleks, et vastata ĉu-küsimustele võib lihtsalt ütelda lause (täislause või lühendatud), mis annab küsimusele vastuse:
- Ĉu vi amas min? — Mi amas vin! - Kas sa armastad mind? — Ma armastan sind!
- Kaj ĉu vi longe lernis? — Ho, mi lernis ne malpli ol tri jarojn. - Ja kas sa õppisid kaua? — Oh, ma õppisin mitte vähem kui kolm aastat.
Aga tavaliselt kasutatakse vastussõnu jes ja ne. Selline vastussõna on nagu iseenesest terve lause. Sageli siiski lisatakse pärast vastussõna terve vastav lause või osa sellisest lausest suurema selguse huvides.
Jes
Vastussõna jes annab jaatava vastuse:
- — Ĉu vi volas kafon? — Jes! (= Mi volas kafon.) - — Kas sa tahad kohvi? — Jah! (= Ma tahan kohvi.)
- — Ĉu vi ion deziras? — Jes! (= Mi ion deziras.) - — Kas sa soovid midagi? — Jah! (= Ma soovin midagi.)
-
Ĉu la Universala Kongreso estos en Eŭropo ĉi-jare? — Mi pensas, ke jes! = Mi pensas, ke ĝi ja estos en Eŭropo ĉi-jare! - Kas Ülemaailmne kongress tuleb sel aastal Euroopas? — Ma arvan, et jah! = Ma arvan, et see tuleb sel aastal Euroopas.
Vastussõna jes asendab tervet vastavat kõrvallauset (peale sissejuhatava abisõna ke).
Lause sees pole vaja kasutada sõna jes et rõhutada millegi tõesust. Sel puhul tuleb kasutada abisõna ja (ju). Ära ütle: Tiu ĉi suko ne estas dolĉa, dum tiu alia jes estas. Vaid ütle: Tiu ĉi suko ne estas dolĉa, dum tiu alia ja estas. (See mahl pole magus, samas kui see teine ju on.)
Ne
Vastussõna ne annab eitava vastuse:
- — Ĉu vi volas kafon? — Ne! (= Mi ne volas kafon.) - — Kas sa tahad kohvi? — Ei! (= Ma ei taha kohvi.)
- — Ĉu vi ion deziras? — Ne! (= Mi nenion deziras.) - — Kas sa soovid midagi? — Ei! (= Ma ei soovi midagi.)
- Ĉu li estas blondulo aŭ brunulo? — Ne, pli kaŝtanhara. = Li estas nek blondulo nek brunulo, li estas pli kaŝtanhara. - Kas ta on blond või pruun? — Ei, rohkem kastanivärvi. (=Ta pole ei blond ega bruun, vaid rohkem kastanivärvi.
- Ha, ĉu efektive la malgranda Kay mortis? La rozoj estis sub la tero, kaj ili diras, ke ne! = ...ili diras, ke li ne mortis. - Ah, kas väike Kay suri tõesti? Roosid olid maa all ja need ütlevad, et ei! = ...need ütlevad, et ta ei surnud!
Tuleb tähele panna erinevust lauses oleva eitava sõna ne ja vastussõna ne vahel:
-
Ne venu ĉi tien! = Mi volas, ke vi ne venu ĉi tien. - Ära tule siia! = Ma tahan, et sa siia ei tuleks.
Ne eitab öeldist.
-
Ne, venu ĉi tien! = Ne! Mi ja volas, ke vi venu ĉi tien. - Ei, tule siia! = Ei! Ma ju tahan, et sa siia tuleks.
Ne on vastussõna ja vastab enam-vähem tervele lausele juba iseenesest.
Siis, kui vastussõnale ne järgneb lause, mis algab tegusõnaga, tuleb selgelt välja öelda paus pärast sõna ne, et vätida valearusaamist.
Jes ja ne eitavate küsimuste puhul
Eitavate küsimuste puhul on kaks erinevat viisi, kuidas kasutada vastussõnu. Üks süsteem on enam kasutatud läänekeeltes, teine süsteem on sagedasem idakeeltes. seepärast võime kõnelda lääne ja ida kasutusviisist, aga tegelikult paljudes keeltes esinevad mõlemad süsteemid paralleelselt. Ka esperanto keelele on mõlemad süsteemid omased. Zamenhof kasutas enamasti sõnu jes ja ne lääne süsteemi kohaseselt, aga ta kasutas mitmel korral ka ida süsteemi.
Lääne süsteem
Lääne süsteemis esindab sõna jes jaatavat vastuslauset, ja sõna ne esindab eitavat vastuslauset. Eitav vastuslause on lause, kus esineb eitussõna (ne või NENI-sõna) pealauses. Lääne süsteemis vastussõna tähendus on sõltumatu küsimuse vormist. Kui küsimus on eitav, siis vastatakse sama sõnaga, mida kasutataks, kui küsimus oleks ilma eitava sõnata. Tähtis on ainult selle vastuslause vorm, mida vastussõna esindab:
-
Ĉu vi volas kafon?
- Kas sa tahad kohvi?(jaatav küsimus)
- — Jes! (= Mi volas kafon.) - — Jah! (= Ma tahan kohvi.)
- — Ne! (= Mi ne volas kafon.) - — Ei! (Ma ei taha kohvi.)
-
Ĉu vi ne volas kafon?
- Kas sa ei taha kohvi?(eitav küsimus)
- — Jes! (= Mi volas kafon.) - — Jah! (= Ma tahan kohvi.)
- — Ne! (= Mi ne volas kafon.) - — Ei! (Ma ei taha kohvi.)
-
Ĉu vi nenion deziras?
- Kas sa ei soovi midagi?
- — Jes! (= Mi ja deziras ion.) - — Jah! (= Ma ju soovin midagi.)
- — Ne! (= Mi deziras nenion.) - — Ei! (= Ma ei soovi midagi.)
Selleks, et vastata (lääne süsteemi järgi) jaatavalt eitavale küsimusele, võidakse kasutada rõhutatud vastussõna Jes ja! = Jes, tiel ja estas! (Jah ju! = Jah, nii see ju on!) või midagi sellesarnast: Ĉu vi ne volas trinki la malvarman kafon? (Kas sa ei soovi juua külma kohvi?) — Jes ja! (= Jes, mi ja volas trinki ĝin. (Jah, ma ju soovin seda juua.) Mõnes kasutavad abisõna tamen (siiski) selle asemel, et kasutada sõnapaari jes ja.
Ida süsteem
Ida süsteemis kinnitab vastussõna jes täpselt seda, mis sisaldub küsimuses ja vastussõna ne eitab tervet küsilauset. Selles süsteemis vastussõnad jes ja ne vahetavad oma rollid eitavate küsimuste korral:
-
Ĉu vi volas kafon?
- Kas sa tahad kohvi?(jaatav küsimus)
- — Jes! (= Mi volas kafon.) - — Jah! (= Ma tahan kohvi.)
- — Ne! (= Mi ne volas kafon.) - — Ei! (Ma ei taha kohvi.)
-
Ĉu vi ne volas kafon?
- Kas sa ei taha kohvi?(eitav küsimus)
- — Jes! (= Mi ne volas kafon.) - — Jah! (= Ma ei taha kohvi.)
- — Ne! (= Mi ja volas kafon.) - — Ei! (= Ma ju tahan kohvi.)
-
Ĉu vi nenion deziras?
- Kas sa ei soovi midagi?
- — Jes, mi nenion deziras. - — Jah, ma ei soovi midagi.
- — Ne, mi ja deziras ion. - — Ei, ma ju soovin midagi.
Kaks loogikat
Mõlemad süsteemid, kuidas vastata eitavatele küsimustele, on loogilised, aga erinevail viisidel. Oleks hea, kui esperanto keeles oleks ainult üks süsteem. Põhimõtteliselt võiks soovitada lääne süsteemi, sest see on laiemalt kasutusel ja ka Zamenhofi keelekasutuses sagedasem. Aga näib, et pole võimalik saavutada täielikult ühtset ühe süsteemi kasutamist. Mõlemad süsteemid on keelele omased. Seepärast tuleb olla ettevaatlik vastates eitavatele kürimustele. Tuleks eelistada selget vastuslauset, et mitte riskeerida valesti mõistmisega.