BO
BO = "sugulus abielu kaudu".
BO esineb peamiselt järgmises kolmes sugulust näitavad sõnas ja kolmes vastavas IN -sõnas:
- patro (isa) → via bopatro (teie äi) = teie mehe või naise isa.
- filo (poeg) → via bofilo (teie väimees) = Teie tütre mees.
- frato (vend) → via bofrato (teie õemees) = Teie abikaasa vend, teie õe mees või teie abikaasa õe abikaasa
Samuti teised sarnased BO sõnad bokuzo, bonevo, boonklo, boavo, bonepo, boparenco ja bofamiliano samuti on võimalikud vastavad IN -vormid, kuid neid kasutatakse harvemini. Selle asemel kasutatakse tavaliselt lihtsaid sõnu ilma BO sufiksita.
Kui rääkida kahe abielu perekondlikest suhetest, võib loogiliselt kasutada kahekordset BO-eesliidet: via bobofrato = "teie abikaasa õe abikaasa", via bobokuzo = "teie abikaasa nõbu abikaasa", via bobonevo = "teie abikaasa venna- või õetütre abikaasa", boboonklo kaudu = " teie abikaasa onu või tädi abikaasa. " Kuid praktikas kasutatakse nende tähenduste jaoks ainult ühte BO-eesliidet.
BO võib ilmuda koos eesliidetega GE ja PRA. Nende eesliidete vastastikune järjestus ei ole tähenduse jaoks oluline, kuid tavaliselt pannakse GE viimaseks: bogepatroj (äi-ämm), bogefratoj (õed-vennad) , prageavoj (vanavanavanemad), bopragekuzoj ja nii edasi.
ĈEF
ĈEF = "kõige tähtsam, kõrgeim". ĈEF näitab, et järgnev asi on kõigi sarnaste asjade hulgas kõige olulisem:
- redaktoro → ĉefredaktoro = kõige olulisem toimetaja (st ajakirja), see kes vastutab ajakirja sisu eest. (peatoimetaja)
- artikolo → ĉefartikolo = juhtkiri
- urbo → ĉefurbo = pealinn, mis on ametlikult määratud riigi kõige olulisemaks ja mis on tavaliselt valitsuse asukoht.
- strato → ĉefstrato = peatänav, linna peamine ja suurim tänav
- ĉefo = juht, kõige olulisem või kõrgem isik; ĉefa = peamine, kõige olulisem, kõrge positsiooniga, esmane
ĈEF määrab kõige tähtsama asja või isiku. Järelliide ESTR tuvastab isiku, kes juhib ja otsustab. Sageli on kõige tähtsamal inimesel ka otsustusõigus ja seetõttu võib ta mõnikord väljendada sama asja kas sõnaga ESTR või sõnaga ĈEF, nt: ĉefredaktoro (peatoimetaja)≈ redakciestro (toimetuse juht). ESTR määratleb alati inimese, samas kui ĈEF eesliitena ei määratle isikut ennast: ĉefurbo (pealinn) ei vasta üldse sõnale urbestro (linnapea). Iseseisev nimisõna ĉefo määratleb siiski inimese ja seetõttu tähendavad sõnad ĉefo ja estro praktiliselt sama asja.
DIS
DIS = laiali, lahku, hajutatud. DIS -i kasutatakse ainult tegevussõnadega ja see näitab alati tegevuse viisi või tulemust.
Liikumist tähistava sõnaga näitab DIS, et mitmed asjad eemalduvad üksteisest eri suundades:
- iri → disiri = laiali minema, lahku minema.
- kuri → diskuri = laiali jooksma
- sendado → dissendado = mitmes suunas saatmine.
Sõnaga, millel on juba iseenesest mõni lõhestav tähendus, tugevdab DIS seda tähendust:
- ŝiri → disŝiri = rebides tükkideks jagama
- rompi → disrompi = tükkideks murdma
- de → disde = sõna de täiustatud vorm, mis tähistab eemaldamist, eraldamist
Sõna puhul, millel on mingi ühendav tähendus, asendab DIS ühendava tähenduse laguneva tähendusega. DIS vastab siis sõnale MAL:
- volvi → disvolvi = malvolvi (avama, lahti rullima, arendama)
- faldi → disfaldi = malfaldi (lahti voltima)
DIS -i kasutatakse ka tavalise sõnatüvena: disa = eraldatud, jagatud, lahti; disigi = põhjustama lagunemist, jagunemist.
EK
EK = "tegevuse algus, äkiline tegevus". EK -d kasutatakse ainult tegevussõnade jaoks ja see näitab alati toimimisviisi.
Kõige sagedamini näitab EK, et tegevus on algamas. See näitab tegevuse esimest hetke, mis on sageli äkilise või ootamatu varjundiga:
- kuri → ekkuri = alustama jooksmist
- sidi → eksidi = hakkab istuma
- pluvi → ekpluvi = hakkab sadama
- floro → flori → ekflori = hakkab õitsema
- de → ekde = alates
Järelliide IĜ võib mõnel juhul näidata ka toimingu algust: sidiĝi, estiĝi jne. EK näitab järsemat algust kui IĜ.
Mõnikord näitab EK äkilist tegevust, mis kestab vaid hetke. Siis pole see ainult algus, vaid kogu tegevus:
- fulmi → ekfulmi = äkiline ja hetkeline sädelus, välk
- brili → ekbrili = äkitselt ja hetkeks särama, valgustama
- rigardo → ekrigardo = kiire ootamatu pilk
EK kasutatakse ka tavalise sõnatüvena ja hüüusõnana:
- eki = alustama
- ekigi = alusta, käivita
- ek! = alusta kohe!, alustame kohe!
EKS
EKS = "kunagi ammu, mitte enam ametis olev, mitte niimoodi". EKS-i kasutatakse peamiselt ametites ja muudes inimrollides, kuid mõnikord ka teiste sõnadega:
- reĝo → eksreĝo = endine kuningas
- edzo → eksedzo = endine abikaasa
- (ge)edziĝi → eks(ge)edziĝi = lahutada, abielu lahutama
- moda → eksmoda = pole enam stiilne, pole moes
- eksa = endine, pole enam olemas; eksiĝi = loobuma, tagasiastuma;
Loomadega seotud sõnades on EKS-l eriline tähendus "kastreeritud": bovo → eksbovo = kastreeritud härg.
GE
GE = "mõlemast soost". GE-d kasutatakse mehelikes ja sooneutraalsetes sõnades, et anda neile biseksuaalne tähendus.
GE näitab kõige sagedamini paari:
- patro → gepatroj = vanemad
- edzo → geedzoj = abikaasad
- fianĉo → gefianĉoj = pruut ja peigmees
- doktoro → gedoktoroj = arst ja tema abikaasa (gedoktoroj oleks loogiliselt paar, kus mõlemad on arstid - seetõttu ei kasuta me tänapäeval peaaegu selliseid sõnu nagu gedoktoroj paarist rääkides)
GE-d kasutatakse ka mõlemast soost sugulaste rühma tähistamiseks:
- frato → gefratoj = õde (õed) ja vend (vennad)
- filo → gefiloj = lapsed
GE-d kasutatakse ka üldisemalt, et näidata, et rühmas on mõlemat sugu:
- knabo → geknaboj = nii tüdruk(ud) kui ka poiss(id)
- lernanto → gelernantoj = õpilane, nii mees- kui naisõpilane
- doktoro → gedoktoroj = arstid, nii mees- kui naisarst
Kui sõna iseenesest on neutraalne, ei pea te GE -d lisama, välja arvatud juhul, kui soovite eraldi rõhutada, mõlemat sugu. Tavaliselt öeldakse lihtsalt lernantoj ja doktoroj.
Harva ilmub GE millegi ette, mis ise ei oma sugu. Selline GE sõna näitab, et miski puudutab mõlemat sugu, sageli naljaka nüansiga. Sellised sõnad on ebanormaalsed ja neid ei tohiks liiga palju kasutada: lernejo → gelernejo = mõlemast soost kool.
Märkus: O-lõpuga GE-sõnad võivad tavaliselt olla ainult mitmuses, sest mõlema soo esindamiseks on vaja rohkem kui ühte inimest. Kuid mõnikord püütakse GE tähendust kasutada nii, et see tähendaks "kumbki kahest soost". Seejärel saate koostada selliseid sõnu nagu gepatro = "isa või ema", geedzo = "naine või mees". See kasutamine on aga väljaspool normi ja paljud arvavad, et see on ebaloogiline ja vale. Kuid need sõnad on arusaadavad ja võivad olla üsna kasulikud. Aeg näitab, kas neid aktsepteeritakse või mitte.
MAL
MAL = "täpselt vastupidine idee". MAL on kasulik ainult sõnade puhul, millel on otsene vastand.
- bona (hea) → malbona (halb)
- granda (suur) → malgranda (väike)
- feliĉa (õnnelik) → malfeliĉa (õnnetu)
- laborema (töökas) → mallaborema (laisk)
- graso (rasv) → grasa (rasvane) → malgrasa = vähe rasva, (lahja)
- pli (rohkem) → malpli (vähem)
- tro (liiga palju) → maltro (liiga vähe)
- fermi (sulgema) → malfermi (avama)
- ami (armastama) → malami (vihkama)
- ŝlosi (lukustama) → malŝlosi (lukku avama)
- aliĝi (grupiga liituma) → malaliĝi (grupist lahkuma)
- kodo (kood) → kodi (kodeerima) → malkodi (dekodeerima)
- antaŭ (ees) → malantaŭ (taga)
- supre (ülalpool) → malsupre (allpool)
- simetrio (sümmeetria) → malsimetrio (asümmeetria)
- amiko (sõber) → malamiko (vaenlane)
- lumo (valgus) → mallumo (pimedus)
- malo (vastupidine) male (vastupidi)
Mõnikord võib MAL-i ja ne (mitte) vahel kõhkleda. Ne näitab millegi puudumist, MAL aga vastupidise idee olemasolu. Sageli võib kasutada mõlemat, mõneti erineva tähendusega. Vahel on ainult nüansirikas erinevus. MAL-i kasutatakse mõnikord tugevamana kui ne:
- laŭdi (kiitma) = öelda, kui hea miski on
- ne laŭdi = mitte öelda, kui hea miski on, mitte kiitma
- mallaŭdi = ütlema, kui halb miski on, süüdistama
- ne mallaŭdi (mitte halvustada) = mitte öelda, kui halb miski on
- amiko (sõber) = inimene, kelle vastu tuntakse sümpaatiat või armastust
- neamiko = inimene, kelle suhtes pole erilisi tundeid
- malamiko (vaenlane) = inimene, keda peame ebameeldivaks või keda vihkame
MIS
MIS = "ekslik, vale, halb". MIS näitab alati järgneva kvaliteeti või atribuuti.
- kalkuli (arvutama) → miskalkuli (valesti arvutama)
- kompreni (mõistma) → miskompreni (valesti aru saama)
- skribi (kirjutama) → misskribi = kirjutama vigadega
- korekti (parandama) → miskorekti = vigade tegemine parandamise ajal
- uzi (kasutama) → misuzi (kuritarvitama)
- trakti (kohtlema) → mistrakti (väärkohtlema)
- faro (tegu) → misfaro (vale tegu)
- formo (vorm, kuju) → misformo = midagi mis on deformeerunud või moonutatud
- formi (vormima, kujundama) → misformi = (deformeeruma, moonutama)
Ärge ajage MIS-i segamini MAL-iga. MIS ei muuda sõna põhitähendust; see lisab ainult mõtte, et midagi on valesti või halvasti. MAL muudab tähenduse täielikult loogiliseks vastandiks.
- laŭdi = kiitma; ütlema, et midagi on hästi.
- mislaŭdi = ekslikult kiitma, et miski on hea, kuigi tegelikult on halb.
- mallaŭdi = süüdistama; ütlema, et midagi on halvasti.
- mismallaŭdi = ekslikult süüdistama, et miski on halvasti, kuigi tegelikult on hästi.
PRA
PRA = ürg-,esi-, põlis-, tähistab eelnevat sugulusastet, eelajaloolisust, ammust, primitiivsust:
- homo → prahomo = ürginimene
- arbaro → praarbaro = ürgmets, puutumatu mets, eksisteerinud juba ammusest ajast
- tempo → pratempo = ürgaeg
- antaŭlasta → praantaŭlasta = enne eelviimast
Sugulust näitavates sõnades av(in)o, nep(in)o, onkl(in)o, nev(in)o ja kuz(in)o näitab ühe põlvkonna võrra kaugemat suhet:
- avo → via praavo = teie vanavanemate isa, vanavanaisa
- avo → via prapraavo = vanavanaisa(ema) isa
- avo → via praprapraavo = vanavanavanaisa(ema) isa
- nepo → via pranepo = teie lapselapse poeg
- nepo → via prapranepo = teie lapselapse pojapoeg
- onklo → via praonklo = teie isa (ema) onu
- nevo → via pranevo = õe-venna lapse poeg
- kuzo → via prakuzo = teie ema nõbu poeg
Perekonnasõnadel patr(in)o (ema/isa) ja fil(in)o (tütar/poeg) näitab PRA sugulussuhteid paljude põlvkondade jooksul enne või pärast:
- patro → prapatro = kauge sugulane, kellest keegi põlvneb, tegeliku või kujuteldava rahva, hõimu või perekonna asutaja
- filo → prafilo = kauge sugulane, kes on konkreetse isiku järeltulija
J-lõpuga sõnu prapatroj (vanavanaisad) ja prafiloj (lapselapselapsed) tähendavad esivanemaid ja järeltulijaid, sageli soolisi erinevusi tegemata.
Perekondlike suhteid näitavates sõnades võib PRA esineda koos eesliidetega BO ja GE.
RE
RE = "tulema või panema uuesti samasse kohta, kus oli varem, teha või saada uuesti nagu oli varem, teha või juhtuma veel kord samal viisil". RE-d kasutatakse ainult tegevussõnade jaoks ja see näitab alati toimimisviisi:
- veni (tulema) → reveni = tagasi tulema
- doni → redoni = tagasi andma
- brilo → rebrilo = särav peegeldus
- bonigi (täiustada, teha head) → rebonigi = uuesti parandada, taastada, remont
- saniĝi → resaniĝi = uuesti tervenema, pärast haigust uuesti terveks saama
- diri (ütlema) → rediri = uuesti ütlema, kordama, ütlema vastuseks
- trovi (leidma) → retrovi = kaotatu leidmine
- koni (teadma, tundma) → rekoni = ära tundma, aktsepteerima, tunnistama millegi väärtust
- turni (pöörama) → returni = tagasipöörama
- ree = uuesti, veel kord
Mõned RE-sõnad tekkisid teistes keeltes kasutatavate sõnade mõjul ja neil puudub seetõttu loogiline tähendus. Näiteks ei tähenda reprezenti (esindama) tavaliselt "uuesti esitamist", vaid "tegutsema kellegi asemel või kellegi nimel". Resumi (kokkuvõte) ei tähenda „uuesti kokku võtmist”, vaid „asja olemuse lühikest kirjeldamist”. Neid ja muid selliseid sõnu ei peeta tavaliselt liitsõnadeks (vaid tüvisõnadeks REPREZENT ja RESUM). Returni ja eriti returna ja returne kasutati varem "tagasipöördumise" tähenduses, mis tähendas tagasipöördumist või tagasi andmist. Nüüd kasutatakse neid sõnu ainult siis, kui arutatakse millegi pööramist (ümberpööramist).