Peamine ja kõige tähtsam eessõnade al, el ja ĝis tähendus on suund, aga neid kasutatakse ka mitmeis muis tähendusis:
- al
- Juurde, poole. Liikumise eesmärk: Mi venas de la avo, kaj mi iras nun al la onklo. (Ma tulen vanaisa juurest ja lähen nüüd olu juurde.)
- Suund ilma liikumiseta: Ŝi apogis sin per la mano al la muro. (Ta toetas ennast käega seina vastu.)
- See kes saab midagi või kes saab tegevusest kasu/kahju: Donu al la birdoj akvon. (Anna linnule vett.) Diru al mi vian nomon. (Ütle mulle oma nimi.) Ŝi kombas al si la harojn. (Ta kammib oma juukseid.) Pardonu al mi! (Anna mulle andeks!) Lia babilado malhelpis al mi fari la hejmtaskojn. (lobisemine segas mind kodutööde tegemisel.)
- See, kes kogeb või tunneb midagi: Ŝajnas al mi, ke vi mensogas. (Mulle näib, et sa valetad.)
- Omanik jms. (koos sõnaga aparteni "kuuluma"): La rozo apartenas al Teodoro. (Roos kuulub Teodorole.)
- Muutumise tulemus: Li disrompis ĝin al mil pecoj. (Ta lõhkus selle tuhandeks tükiks.) Tavaliselt kasutatakse eessõna en koos N-lõpuga: Li disrompis ĝin en mil pecojn. (Ta lõhkus selle tuhandeks tükiks.)
- Lisamine, liitmine jms. (koos sõnadega aligi (liitma), aliĝi (liituma, lisanduma), aldoni (juurde lisama) jms.): Ĉu vi jam aliĝis al la kongreso? (Kas sa juba registreerusid kongressile?)
- See, mida peetakse silmas, kui asja hinnatakse lähedal või sarnane olevat: Proksime al la angulo staris aŭto. (Nurga lähedal seisis auto.) Tiu nubo similas al ĉevalo. (See pilv sarnaneb hobusele.)
- el
- Seest. Liikumine sisemusest välja: El la tubo fluis akvo. (Torust voolas vesi välja.) Li eliris el la ĉambro. (Ta tuli toast välja.)
- Päritolu, pärinemine, allikas, eelmine olukord, põhjus: El kiu lando vi venas? (Mis maalt sa pärit oled.) Ŝi tradukis la libron el la Ĉina lingvo. (Ta tõlkis raamatu hiina keelest.) El la knabo fariĝis junulo. (Poisist sai noormees.) El surprizo (= pro surprizo) li preskaŭ falis. (Üllatusest ta peaaegu kukkus.) Põhjuse väljendamiseks kasutatakse tänapäeval eessõna pro.
- Materjal, koostis: La skatolo estis farita el ligno. (Karp oli tehtud puust.) Unu minuto konsistas el sesdek sekundoj. (Üks minut koosneb kuuekümnest sekundist.)
- Grupp või hulk, kui eristatakse ühte liiget grupist või osa suuremast hulgast: El ĉiuj miaj infanoj Ernesto estas la plej juna. (Kõigist minu lastest Ernesto on kõige noorem.) Trinku el la vino, kiun mi enverŝis. (Joo sellest veinist, mida ma välja valasin.)
- ĝis
- Kuni. Koht, kuhu liikumine jõuab, aga ei möödu sellest: Mi akompanis ilin ĝis ilia domo. (Ma saatsin neid nende majani.)
- Ruumi, maa-ala või millegi sarnase piir: La tuta lago ĝis la transa bordo estas kovrita de glacio. (Terve järv, kuini vastaskaldani on kaetud jääga.)
- Aeg, mõõt, aste, nivoo või staatus, mida saavutatakse, aga millest ei mööduta: Mi laboras de frua mateno ĝis malfrua vespero. (Ma töötan varahommikust kuni hilisõhtuni.) La tasko estu preta ĝis la fino de Junio. (Ülesanne olgu täidetud juuni lõpuks.) La prezo falis ĝis du eŭroj. (Hind langes kahe euroni.)
Ka akusatiivi lõpp -N ja eessõna de on suunda näitavad rollinäitajad.