Nimetavat käänet (ilma eessõnadeta, ilma akusatiivi lõputa) kasutatakse järgmiste lauseliikmete tähistamiseks:
Alus
Lause alus on see, kes teeb öeldise tegevuse. Alus olgu alati nimetavas käändes.
- La patro donis al mi dolĉan pomon. - Isa andis mulle magusa õuna.
- Ili promenadis. - Nad jalutasid.
- La soldato pafis. - Sõdur tulistas.
- Subite granda hundo alsaltis el inter la arbetaĵoj. - Äkki hüppas põõsaste vahelt välja suur koer.
- Ĉu vi aŭdis jam tiun historion? - Kas sa juba kuulsid seda lugu?
- La folioj faladis de la arboj. - Lehed langesid puudelt.
- Tio surprizis min. - See üllatas mind.
- Estis iam malgranda knabino. - Oli kord väike tüdruk.
- Mankas al mi nenio. - Mul ei puudu midagi.
- Ŝi estas tre maljuna. - Ta on väga vana.
Üte
Üte näitab, kellele väljaütlemine on suunatud. Tavaliselt on ütteks kõnetatava nimi, eraldi väljaöelduna püüdmaks tema tähelepanu. Üte on üldjuhul eraldatud ülejäänud lausest koma või komadega. Üte olgu alati nimetavas käändes.
- Elizabeto, ĉu vi scias, kie la hundo estas? - Elizabeto, kas sa tead, kus koer on?
- Mi konstatis, kara Petro, ke vi ne estis en la lernejo hodiaŭ. - Ma sedastasin, armas Petro, et sa ei olnud täna koolis.
- Mi deziras al vi bonan tagon, sinjoro! - Ma soovin teile head päeva, härra!
- Estimata prezidanto, mi ŝatus fari jenan proponon. - Austatud president, ma sooviksin teha järgmise ettepaneku.
Nimetamine
Nimisõnalisel lauseosal võib olla epiteet, mis näitab asja olemust, tavaliselt selle pärisnime abil. See nimetamine seisab lauses pärast oma põhisõna ja olgu nimetavas käändes:
-
Tio estis en la monato Majo. - See oli kuus, mille nimi on mai.
Kuu nimi on "mai". Majo on sõna monato nimetav epiteet.
- Ni vizitis la urbon Seulo. - Me nägime linna, mille nimi on Soul.
- La ĉefurbo de Britio estas Londono, sed ankaŭ en Kanado kaj Usono oni havas urbojn Londono. - Inglismaa pealinn on London, aga ka Kanadas ja Ühendriikides on linnu nimega London.
- Sinjoro Petro kaj lia edzino tre amas miajn infanojn. - Härra Petro ja ta abikaasa armastavad väga minu lapsi.
Sageli võidakse lisada enne nimetamist kiu nomiĝas (mida nimetatakse): monato, kiu nomiĝas Majo; urbon, kiu nomiĝas Seulo; urbojn, kiuj nomiĝas Londono.
Ära kasuta eessõna de enne nimetust: la urbo de Nov-Jorko, la ŝtato de Keralo, la Popola Respubliko de Ĉinujo. Õiged on ainult: la urbo Nov-Jorko, la ŝtato Keralo, la Popola Respubliko Ĉinujo.
Võrdle nimetamist täiendi ehk apositsooniga.
Öeldistäide
Öeldistäide on lauseliige, mis kirjeldab lause alust või sihitist öeldise abil . Öeldistäide on tavaliselt nimetavas käändes.
Aluse öeldistäide
Tegusõna esti (olema) on peamine tegusõna, mis seob kirjeldust sihitisega. Teised kirjeldavad tegusõnad on näiteks. (far)iĝi (saama), ŝajni (näima), montriĝi (paistma) ja nomiĝi (nime kandma).
Aluse öeldistäide on kõige sagedamini omadussõna (omadussõnaline lauseosa) või omadussõnalik abisõna.
-
Ŝi estis terure malbela. - Ta on kohutavalt inetu.
Terure malbela on lause aluse ŝi kirjeldus. Kirjeldust vahendab tegusõna estis.
-
La patro estas sana. - Isa on terve.
Sana on lause aluse la patro kirjeldus.
- La dentoj de leono estas akraj. - Lõvi hambad on teravad.
- Ili fariĝis trankvilaj. - Nad muutusid rahulikuks.
- La juna vidvino fariĝis denove fianĉino. - Noor lesk sai jälle pruudiks.
-
Ŝi aspektis kolera. - Ta näis vihane.
Tegusõnaga aspekti (näima) kasutatakse tihti omadussõnalise öeldistäite asemel määrsõnalist viisimäärust: En la novaj vestoj ŝi aspektis tiel elegante kaj bele. (Uutes riietes näis ta nii elegantselt ja ilusalt riietatud.)
-
Ordinare li ne estas tia. - Tavaliselt ta pole selline.
Omadussõnalik abisõna tia (selline) kirjeldab alust li tegusõna estas abil.
Aluse öeldistäide võib olla ka nimisõnaline lauseosa nimetavas käändes.
-
Leono estas besto. - Lõvi on loom,
Besto on leono (liigiline) kirjeldus.
- Januaro estas la unua monato de la jaro. - Jaanuar on aasta esimene kuu.
- Mi scias, kio mi estas. - Ma tean, kes ma olen.
- Mia frato fariĝos doktoro. - Mu vend saab doktoriks.
Aluse öeldistäide võib olla ka nimisõnaline lauseosa koos eessõnaga. See kirjeldus näitab omadust. Sageli võib sellise kirjelduse asendada omadussõnaga.
- Li estas hodiaŭ en kolera humoro. = Li estas hodiaŭ kolerhumora. - Ta on täna vihases tujus. = Ta on täna vihane.
- Ili estas de la sama speco. = Ili estas samspecaj. - Need on samast liigist. = Need on samaliigilised.
Määrsõna kasutatakse öeldistäitena omadussõna asemel, siis kui kirjeldatav alus on infinitiiv või kõrvallause:
- Resti kun leono estas danĝere. - Lõviga jääda on ohtlik.
- Estas pli bone, ke ni tie ĉi manĝu kaj iru en la urbon vespere. - On parem, kui me sööme siin ja läheme linna õhtul.
Määrsõna kasutatakse omadussõna asemel ka siis kui alust ei ole. Siis öeldistäide kirjeldav tervet olukorda.
-
Estis al mi tiel terure! - Minuga oli nii kohutavalt!
Estis terure on olukorra üldine kirjeldus.
- Ĉu hodiaŭ estas varme aŭ malvarme? - Kas täna on soe või külm.
Kui alus on juurdemõeldav nimisõna või asesõna, siis tuleb kasutada omadussõna: La mastro traktis min tre bone, kaj estis tre afabla. = ...kaj li estis tre afabla. Estu kuraĝa! = Vi estu kuraĝa! (Peremees kohtles mind väga hästi ja oli väga lahke. = ...ja ta oli väga lahke. Ole julge!)
Sihitise öeldistäide
Mõned tegusõnad võivad vahendada sihitise kirjeldust. Kuigi sellised öeldistäited kirjeldavad sihitist, ärgu lisatagu neile lõppu -N:
-
Vi farbas la domon ruĝan. (= Vi farbas la ruĝan domon.) - Sa värvid punast maja.
Ruĝan on siin epiteet, mis kirjeldab sõna la domon. = Sa värvid seda maja, mis on juba punane. Seda ei öelda, mis värvi see maja nüüd saab.
-
Vi farbas la domon ruĝa. = Vi farbas la domon tiel, ke ĝi fariĝas ruĝa. - Sa värvid maja punaseks.
Ruĝa on öeldistäide, mis kirjeldab sõna la domon, seega sihitise öeldistäide. Punasus ilmneb tegevuse farbi tulemusel. Seda ei öelda, mis värvi see maja enne oli. (Võidakse öelda ka nii: Vi farbas ruĝa la domon. Aga pole võimalik öelda niimoodi: Vi farbas la ruĝa domon.)
Sihitise öeldistäide võib olla omadussõna või omadussõnalik abisõna.
- Ĉu vi farbos vian ruĝan domon verda? - Kas te värvite oma maja punaseks?
- Ne, ni preferas ĝin flava. = Ne, ni preferas, ke ĝi estu flava. - Ei, meie eelistame seda kollasena. = Ei, meile meeldib, et ta oleks kollane,
- Ŝi trovis la Francajn vinojn tre bonaj. = Ŝi trovis, ke ili estas tre bonaj. - Ta leidis, et prantsue veinid on väga head. = Ta ledis, et need on väga head.
- Neniam mi vidis lin tia. = Neniam mi vidis, ke li estas tia. - Ma ei ole näinud teda kunagi sellisena. = Ma ei ole kunagi näinud, et ta on selline.
- La ĝojo kaj surprizo faris lin muta! - Rõõm ja üllatus tegid ta tummaks!
Vahel vastab omadussõnaline kirjeldus kõrvalllausele, mis algab sõnaga kiam (kui) ja näitab seisundit, mis ei sõltu öeldise tegevusest. Siis võib kasutada akusatiivi:
-
Ni lin trovis malvivan. = Ni lin trovis, kiam li estis malviva. - Me leidsime ta elutuna. = Me leidsime ta, kui ta oli elutu.
Akusatiivi lõpp -N sõnal malvivan võib olla selguse huvides, aga selle võib ka ära jätta. Ilma lõputa -N võib lause tähendada ka: Ni lin trovis, kaj trovis, ke li estas malviva. (Me leidsime ta ja leidsime, et ta on elutu.)
-
Mi ŝatas la matenmanĝajn ovojn malmolaj(n). = Mi ŝatas la matenmanĝajn ovojn, kiam ili estas malmolaj. Mi ŝatas, ke la matenmanĝaj ovoj estu malmolaj.
- Mulle meeldivad hommikusöögimunad kõvakskeedetuna. = Mulle meeldivad hommikusöögimunad, kui need on kõvakskeedetud. Mulle meeldib, et hommikusöögimunad oleks kõvad. Mõned kasutavad akusatiivi lõppu -N sellistes lausetes. Teised eelistavad omadussõna ilma lõputa -N. Tähenduserinevust praktiliselt pole.
Sihitise öeldistäide võib olla nimisõnaline lauseosa nimetavas käändes.
- Mi elektis lin prezidanto. = Mi elektis lin, ke li estu prezidanto. - Ma valisin ta presidendiks. = Ma valisin tema, et ta oleks president.
- Vin mi volas fari mia edzo! = Mi volas fari tiel, ke vi estos mia edzo. - Sind ma tahan teha oma abikaasaks! = Ma tahan teha nii, et sinust saab mu abikaasa.
- Ĉemizojn, kolumojn, manumojn kaj ceterajn similajn objektojn ni nomas tolaĵo. - Särke, kraesid, maniskeid ja muid sarnaseid esemeid nimetatakse pesuks.
Mõnede tegusõnade puhul võib alternatiivina kasutada kiel(kui)-väljendit: Ili elektis ŝin kiel kasiston. (Nad valisid teda kassapidajaks./ Nad eelistasid teda kui kassapidajat.)
Vahel võib eessõnaga lauseosa olla sihitise öeldistäide:
- Ŝi lin trovas laŭ sia gusto. = Ŝi trovas, ke li estas laŭ ŝia gusto. - Ta leidis teda oma maitse järgi olevat. = Ta leidis, et tema on ta maitse järgi.
- Mi preferas ĝin sen sukero. - Ma eelistan seda ilma suhkruta.
Kui sihitis on infinitiiv või kõrvallause, siis kasutatakse määrsõna sihitise öeldistäitena. See juhtub praktiliselt pea-aegu ainult tegusõnade opinii (arvama, pidama) ja trovi (leidma) (erilises tähenduses "pidama [midagi millekski]"):
-
Ili trovis saĝe forkuri. - Nad leidsid, et on tark ära joosta.
(Nad arvasid, et ära joosta on tark.)
-
Mi opinias taŭge, ke Petro faru la tutan laboron sola. - Ma pean sobilikuks, et Petro peab kogu töö üksi tegema.
(Ma arvasin, et see, et Petro peab kogu töö üksi tegema, on kõlblik.)
Märkus: Mõnede grammatikute arust peaks sellistes lausetes kasutama omadussõna, sest neile näib, et määrsõnaline vorm võib saada valesti mõistetud viisimäärusena. Seega nemad soovitavad öelda näiteks nii: Ili trovis saĝa forkuri.
Kontrollimeetod
Kui on kahtlus, kas tegu on epiteedi või sihitise öeldistäitega, võib asendada sihitise asesõnaga (lin, ŝin, ĝin, ilin jms.). Epiteet on see mis sel juhul meelsasti ära jäetakse, kuna see on osa sihitisest. Öeldistäide jällegi kipub alles jääma, kuna see on iseseisev lauseliige, mis on lause sisu jaoks oluline: Ĉu vi farbas la domon ruĝan? → Ĉu vi farbas ĝin? Ruĝan on epiteet. Ĉu vi farbas la domon ruĝa? → Ĉu vi farbas ĝin ruĝa? Ruĝa on sihitise öeldistäide.