13 Korrelatiivid ehk tabelsõnad / Grammatika

Esperanto keeles on 45 abisõna, mida nimetatakse tabelsõnadeks (või korrelatiivideks), sest neid võib sarnase tähenduse ja sarnase vormi järgi tabelisse korrastada. Vastastikuse seose (ehk korrelatsiooni) tõttu nimetatakse neid korrelatiivsõnadeks ehk korrelatiivideks.

Võiks öelda, et iga tabelsõna koosneb eesosast ja tagaosast, aga ei maksa vaadata neid kui liitsõnu. Tabelsõnade osad moodustavad eraldiseisva, suletud süsteemi ja ei tohi neid segada kokku tavaliste sõnaosadega, mida keeles leidub.

Eesosad

KI-: küsivad, siduvad, hüüdsõnad
TI-: näitavad sõnad
I-: umbmäärased sõnad
ĈI-: üldistavad sõnad
NENI-: eitavad sõnad

Tagaosad

-U: isik, individuaalne asi
-O: asi
-A: omadus, liik
-ES: omanik
-E: koht
-AM: aeg, kord (juhtum, tingimus)
-AL: põhjus
-EL: viis
-OM: hulk

Mõned tabelsõnade tagaosad sarnanevad tavalistele sõnalõppudele, aga tähendused ei ole samad:

Tavaline nimisõnade O-lõpp ja tabelsõnade O-tagaosa on pea-aegu samatähenduslikud, aga korrelatiivid tagaosaga O ei võta tavaliselt mitmuse lõppu -J.
Tavaline sõnalõpp U on tegusõna käskiva kõneviisis lõpp, samas kui tabelsõna U-tagaosa näitab isikut (või individuaalset asja) — täiesti erinevad tähendused.
Tavaline omadussõna lõpp A on üldine kirjeldav lõpp. Sageli näitab see omadust või kvaliteeti, aga see võib ka näidata kuulumist, suhet, individuaalsust jms. Tabelsõnade A-tagaosa näitab ainult omadust ja liiki.
Tavaline määrsõna lõpp E võib näidata viisi, aega, kohta, mõõtu, juhust ja ka muid tähendusi. tabelsõna E-tagaosa näitab alati ainult kohta.

KI-sõnad

Tabelsõnad eesosaga KI on kasutusel küsisõnadena ja siduvate asesõnadena, aga ka hüüdsõnadena:

Kio estas tio? - Mis see on?

Küsiv kio.
Kiu kuraĝas rajdi sur leono? - Kes julgeb lõviga ratsutada?

Küsiv kiu.
Kiel vi fartas? - Kuidas sul läheb?

Küsiv kiel.
Fremdulo, diru, kiu kaj el kie vi estas. - Võõras, ütle kes ja kust sa oled.

Küsivad kiu ja kie.
La fera bastono, kiu kuŝis en la forno, estas nun brule varmega. - Rauast pulk, mis lebas ahjus, on nüüd põletavalt kuum.

Siduv kiu.
Kiam mi venis al li, li dormis. - Kui ma tulin ta juurde, siis ta magas.

Siduv kiam.
Li estas tiu, kies monon vi prenis. - Tema on see, kelle raha sa võtsid.

Siduv kies.
Kia granda brulo! - Milline suur tuli!

Hüüatav kia.
Fi, kiel abomene! - Fui, kui vastik!

Hüüatav kiel.
Kion mi vidas! - Mida ma näen!

Hüüatav (ja küsiv) kio.

Abisõna ajn

Määrsõnalik abisõna ajn (tahes, iganes) näitab ebamäärasust või ükskõiksust. Abisõna ajn kasutatakse koos siduvate KI-sõnadega, aga ka koos I-sõnadega ja koos ĈI-sõnadega, mõnikord ka koos NENI-sõnadega. Abisõna ajn seisab alati vastava tabelsõna järel:

Mi kondukos vin al ŝi, kie ajn ŝi estos trovebla! - Ma juhatan su tema juurde, kus tahes ta leiduma peaks!

Pole tähtis, kus ta leidub.
Kiu ajn ŝi estos, mi deziras al ŝi feliĉon! - Kes iganes ta on, ma soovin talle õnne!

Pole tähtis, kes ta on.
Mi donis solenan promeson, ke mi silentos, ĝis mi revenos, kiam ajn tio ĉi fariĝos. - Ma andsin pühaliku tõotuse, et ma vaikin seni, kuni ma tagasi tulen, millal iganes see juhtub.
Ĉiam ajn vi estas bonvena ĉe mi. - Alati (millal tahes) oled sa teretulnud minu juurde.

Tule siis, kui sa tahad.
Kial ŝi forlasis tiun lokon, en kiu ŝi havis ian ajn eblon, por ion ajn laborenspezi? - Miks ta lahkus sellest kohast, kus tal oli mistahes võimalus selleks, et saada mistahes sissetulekut?

Ilma selle kohata puudub täiesti igasugune võimalus.
Nenion ajn mi diros. - Ma ei ütle midagi.

Absoluutselt mitte midagi.

Abisõna ajn ees kasutas Zamenhof, rahvuskeelte mõjul, mõnikord KI-sõna, kui loogilisem oleks kasutada ĈI-sõna või I-sõna. Kui tegu pole kõrvallause sissetoomisega, siis oleks ĈI-sõna või I-sõna eelistatavam. Mi konsentas akcepti kian ajn pagon. Palju parem oleks: ...ĉian ajn pagon või ...ian ajn pagon (Ma olen nõus vastu võtma igasugust maksu).

TI-sõnad

Tabelsõnad eesosaga TI on näitavad sõnad. Kõige sagedamini näitavad need midagi enne öeldut või midagi pärast öeldavat. Need võivad ka näidata midagi otse nähtavat, kuuldavat või sarnast:

Mi volas, ke tio, kion mi diris, estu vera. - Ma soovin, et see, mida ma ütlesin, oleks tõde.

Tio näitab enne öeldud asja..
Tio estas mia hejmo. - See on minu kodu.

Tio näitab midagi nähtavat (võib-olla koos näitava käeliigutusega).
Li estas tiel dika, ke li ne povas trairi tra nia mallarĝa pordo. - Ta on nii paks, et ta ei saa minna läbi meie kitsa ukse.

Tiel näitab järgnevat ke-lauseosa.
Kio estas, kio vin tiel afliktas? - Mis see on, mis sind sel moel kurvastab?

Tiel näitab nähtavat või kuuldavat asja.
Ŝi estis en tiu momento tre bela. - Ta oli sel hetkel väga ilus.

Tiu näitab enne mainitud hetke.
Tiu ĉi malfreŝa pano estas malmola, kiel ŝtono. - See seisnud leib on kõva kui kivi.

Tiu näitab juuresolevat asja (seisnud leiba).

Abisõna ĉi

Tabelsõnadele eesosaga TI võidakse lisada abisõna ĉi, mis näitab lähedust kõnelejaga. Ĉi võib seista nii enne kui ka pärast tabelsõna. Ĉi ei saa mingeid lõppe. Lihtne TI-sõna näitab alati mitte päris kõneleja lähedal asuvat asja. TI-sõna + ĉi näitab midagi, mis on kõneleja lähedal:

tie = Tolles kohas. → tie ĉi, ĉi tie = Selles kohas, minu lähedal.
tiu domo (minust eemal) → tiu ĉi domo, ĉi tiu domo (minu lähedal)
tio = too asi (minust eemal) → tio ĉi, ĉi tio = see asi
tiel = tollel moel → tiel ĉi, ĉi tiel = sellel moel (mida ma näitan)

Ĉi tiam või tiam ĉi ei ole praktiliselt üldse kasutusel. Selle asemel kasutatakse sõna nun (nüüd, praegu).

Ĉi on iseseisev sõna. Ära kasuta sidekriipsu. Ära kirjuta nii: ĉi-tiu, tiu-ĉi, ĉi-tie, tie-ĉi, ĉio-ĉi jne. Kirjuta nii: ĉi tiu, tiu ĉi, ĉi tie, tie ĉi, ĉio ĉi jne.

Aga sageli moodustatakse omadussõna või määrsõna lauseosast, mis sisaldab abisõna ĉi. Siis terve väljend muutub üheks sõnaks. Tavaliselt TI-sõna kaob sel puhul ära. Selguse huvides pannakse sellisel puhul tavaliselt sidekriips abisõna ĉi järele: ĉi tie → ĉi-tiea, en tiu ĉi nokto → ĉi-nokte, sur ĉi tiu flanko → ĉi-flanke, la somero de tiu ĉi jaro → la ĉi-jara somero.

I-sõnad

Tabelsõnad eesosaga I esindavad täpsustamata või teadmata asju:

Ŝi ricevis ion por manĝi kaj por trinki. - Ta sai midagi süüa ja juua.

Ei öelda, mida ta sai.
Venis iuj personoj, kiujn mi ne konas. - Tulid mingid isikud, keda ma ei tunne.

Ei teata, kes need isikud olid..
Ili iam revenos. - Nad tulevad kunagi tagasi.

Ajahetk on teadmata.
Hodiaŭ estas ies tago de naskiĝo. - Täna on kellegi sündimise päev.

Ei öelda, kelle sünnipäev on.

ĈI-sõnad

Tabelsõnad eesosaga ĈI tähendavad kõikehõlmavat:

Li faris ĉion per la dek fingroj de siaj manoj. - Ta tegi kõike oma käte kümne sõrmega.

Ĉio väljendab nende asjade tervikut, mida ta tegi.
Ĉiu homo amas sin mem. - Iga inimene armastab iseennast.

Ei eksisteeri isikut, kelle kohta see ei kehti.
Tiuj ĉi du amikoj promenas ĉiam duope. - Need kaks sõpra jalutavad alati kahekesi.

Ĉiam näitab, et pole sellist korda, millal nad ei jalutaks kahekesi.
Ĉie regis ĝojo. - Kõikjal valitses rõõm.

Ei olnud sellist kohta, kus rõõm ei valitse.

Mõnikord kasutatakse abisõna ĉi enne või pärast tabelsõnu eesosaga ĈI: ĉio = kõik asjad → ĉio ĉi, ĉi ĉio = kõik need asjad, kõik see.

NENI-sõnad

Tabelsõnad eesosaga NENI tähendavad eitust:

La tempon venontan neniu ankoraŭ konas. - Tulevast aega keegi veel ei tea.

Neniu väljendab, et pole sellist isikut, kes teab tulevast aega.
Mi neniel povas kompreni, kion vi parolas. - Ma ei saa kuidagi aru, mida sa räägid.

Neniel näitab, et pole olemas viisi, mil moel ma võiksin sinust aru saada.
Kiam mi ien veturas, mi neniam prenas kun mi multon da pakaĵo. - Kui ma kuhugile sõidan, ei võta ma kunagi kaasa palju pagasit.

Neniam väljendab, et pole sellist korda, kui ma võtaksin reisile kaasa palju pagasit.

NENI-sõnast piisab terve lause eitamiseks.

Tabelsõnad tagaosaga U

kiu: (kes) Küsib mitmete tuntud isikute, asjade või sündmuste hulgast ühe identiteeti.
tiu: (see) Näitab ühte mitmete tuntud isikute, asjade või sündmuste hulgast.
iu: (keegi) Näitab mitmete isikute, asjade või sündmuste hulgast tundmatut või määratlematut.
ĉiu: (igaüks) Näitab isikute, asjade või sündmuste grupist igat ühte ilma erandita.
neniu: (ei keegi) Eitab isikute, asjade või sündmuste grupist kõiki.

Tabelsõnad tagaosaga U näitavad individuaalsust ja identiteeti. Need on kõigist tabelsõnadest põhilisemad.

Tabelsõnad tagaosaga U võivad saada N-lõpu ja mitmuse lõpu -J. Koos J-lõpuga näitavad need mitmeid individuaalseid isikuid, asju või sündmusi.

Tabelsõnad tagaosaga U on määratlejad. Seepärast ei või kasutada artiklit la koos nendega.

Tabelsõnad tagaosaga U on tavaliselt nimisõna epiteet (määratleja), aga nimisõna on sageli juurdemõeldav. Kui miski kontekstist teisiti ei näita, siis oletatakse, et jutt on sõnast "isik(ud)":

Kiu libro estas via? → Kiu estas via? - Milline raamat on sinu oma? → Milline on sinu oma?
Tiu seĝo ŝajnas bona. → Tiu ŝajnas bona. - See tool näib hea olevat. → See näib hea olevat.
Ĉiu homo devas pensi mem. → Ĉiu devas pensi mem. - Iga inimene peab ise mõtlema. → Igaüks peab ise mõtlema.
Kiu persono venis? → Kiu venis? - Milline isik tuli? → Kes tuli?
Ĉu estas iu [persono] en la kuirejo? — Jes, Paŭlo estas tie. - Kas on keegi [isik] köögis? — Jah, Paŭlo on seal.
Jen kelkaj bonaj libroj. Kiun [libron] vi volas legi? — Mi volas tiun [libron]. - Siin on mõned head raamatud, Milliseid [raamatuid] sa tahad lugeda? — Ma tahan seda [raamatut].
Ĉu vi havas krajonon? — Neniun [krajonon] mi havas. - Kas sul on pliiats? — Mul pole mingit [pliiatsit].

Ĉiu(j) on tähenduse poolest alati mitmuslik, aga siiski eristatakse ainsuslikku abisõna ĉiu ja mitmuslikku abisõna ĉiuj.

ĉiu kasutatakse siis, kui mõeldakse indiviide eraldi.
ĉiuj kasutatakse siis, kui mõeldakse kogu gruppi koos.

Mõnikord pole vahe väga suur, aga teinekord on erinevus oluline:

Por ĉiu tago mi ricevas kvin eŭrojn. = Por ĉiu aparta tago... - Igaks päevaks ma sain viis eurot. = Iga eraldi päeva jaoks...
Ĉiu amas ordinare personon, kiu estas simila al li. = Ĉiu aparta homo amas... - Igaüks armastab tavaliselt neid, kes on tema sarnased. = Iga eraldi inimene armastab...
Kvinope ili sin ĵetis sur min, sed mi venkis ĉiujn kvin atakantojn. = ...mi venkis la tutan grupon. - Viiekesi nad viskusid mu peale, aga ma võitsin kõiki viit ründajat. = ...ma võitsin tervet gruppi.

Sellel puhul on mitmuse lõpp -J vajalik, sest mainiti arvu viis. Aga saab öelda ka teisiti: ...mi venkis ĉiun el la kvin atakantoj. (...ma võitsin igaühte viiest ründajast.) Aga sellel puhul ei ole jutt ühest lahingust kogu grupi vastu, vaid viiest enam-vähem eraldi lahingust.
Post la kurado ĉiuj estis terure lacaj. - Pärast jooksu olid kõik kohutavalt väsinud.

Räägitakse tervest jooksnute grupist. On võimalik öelda ka nii: ...ĉiu estis terure laca. (...igaüks oli kohutavalt väsinud.)
El ĉiuj miaj infanoj Ernesto estas la plej juna. = El la tuta grupo de miaj infanoj... - Kõigist minu lastest on Ernesto kõige noorem. = Tervest minu laste grupist...
Nun mi legas, vi legas kaj li legas; ni ĉiuj legas. - Nüüd mina loen, sina loed, tema loeb; me kõik loeme.

Ni on mitmuslik asesõna. Seepärast peab abisõna ĉiuj tingimata saama mitmuse lõpu -J.

Iseseisev abisõna neniu esineb tavaliselt ilma J-lõputa:

La tempon venontan neniu ankoraŭ konas. Neniu = neniu persono. - Tulevast aega keegi veel ei tea. Keegi = mitte keegi isik.
Mi konas neniun en tiu ĉi urbo. - Ma ei tunne selles linnas kedagi.

Ka koos järgneva nimisõnaga kasutatakse tavaliselt abisõna neniu ilma mitmuse lõputa -J:

Ŝi ne vidis eĉ la ĉielon, ĉar ĝi estis kovrita de nuboj kaj neniu stelo en ĝi brilis. - Ma ei näinud isegi taevast, sest see oli kaetud pilvedega ja ükski täht ei paistnud.

Aga sellegi poolest võidakse abisõna neniuj kasutada, kui tahetakse näidata tähendust "rohkem kui üks", aga seda tehakse enamasti ainult siis, kui järgneb nimisõna:

Ĉe la fenestro restis plu neniuj floroj. - Akna juurde ei jäänud ühtegi lille.

Enne oli seal palju lilli.

Tabelsõnad tagaosaga O

kio: (mis) "mis asi, milline asi"
tio: (see) "see asi"
io: (miski) "miski asi, mingisugune asi"
ĉio: (iga) "iga asi, igasugune asi"
nenio: (eimiski) "eimiski asi, mitte mingisugune asi"

Tabelsõnad tagaosaga O näitavad asja, mida ei saa täpselt nimetada nimisõnaga. Siin võib üldine sõna "asi" olla kasutusel selgitusena, aga tähendus on isegi veel üldisem. Tabelsõnad tagaosaga O on kasutusel ka selleks, et esindada midagi, mida väljendab terve lause.

Tabelsõnad tagaosaga O võivad saada N-lõpu, aga üldjuhul nad ei saa J-lõppu, kuna need väljendavad üldist kõike.

Epiteedid, mis kuuluvad tabelsõnade tagaosaga O juurde, asuvad alati pärast tabelsõna: io bona (miski hea), kion novan (mida uut), ĉio grava (iga tähtis asi) jms.

Tabelsõnad tagaosaga O on isesisvad lauseosad. Need ei kirjelda nimisõna. Need vastavad tabelsõnadele tagaosaga U + afero (asi):

Kio estas tio? = Kiu afero estas tiu afero? - Mis see on? = Mis asi see asi on?
Tio estas speco de meblo. = Tiu afero estas speco de meblo. - See on mööbliese. = See asi on mööbliese.
Ĉio restis kiel antaŭe. = Ĉiu afero restis kiel antaŭe. - Kõik jäi nii nagu varem. = Iga asi jäi nii nagu varem.
Kion bonan vi trovis tie? = Kiujn bonajn aferojn vi trovis tie? - Mida head sa seal leidsid. = Milliseid häid asju sa seal leidsid.
Nenion interesan mi trovis. = Neniun interesan aferon mi trovis. - Ma ei leidnud midagi huvitavat. = Ma ei leidnud mitte ühtegi huvitavat asja.

Vahel võidakse kõhelda, kas kasutada abisõna tio või asesõna ĝi. Tavaliselt kasutatakse abisõna tio tähistamaks midagi määratlematut, mida ei saa või ei või tähistada täpse nimisõnaga. Kindlasti tuleb kasutada abisõna tio esindamaks seda, mida väljendab terve lause. Asesõna ĝi kasutatakse millegi määratud asja kohta, mida väljendati varem nimisõnaga ja mida võiks korrata sama nimisõnaga koos artikliga la või koos teise määratlejaga:

Ŝi rakontis belan fabelon. Tio estis tre amuza. - Ta jutustas ilusa muinasjutu. See oli väga lõbus.

Lõbus oli see, et ta jutustas muinasjutu. Tio esindab tervet eelnevat lauset.
Ŝi rakontis belan fabelon. Ĝi estis tre amuza. - Ta jutustas ilusa muinasjutu. See oli väga lõbus.

Lõbus oli muinasjutt. Ĝi esindab lauseliiget la (bela) fabelo.

Tabelsõnad tagaosaga A

kia: (missugune) "mis liiki, millist omadust omav"
tia: (niisugune) "seda liiki, sellist omadust omav"
ia: (mingisugune) "mingit liiki, mingit omadust omav"
ĉia: (igasugune) "igat liiki, igasugust omadust omav"
nenia: (ei mingisugune) "ei mingit liiki, mitte mingisugust omadust omav"

Tabelsõnad tagaosaga A on omadussõna rollis. Need saavad J-lõpu ja N-lõpu samade reeglite järgi nagu omadussõnad. Aga tabelsõnad tagaosaga A näitavad alati omadust ja liiki, samas kui omadussõnadel (tõelise A-lõpuga) võib olla palju rohkem tähenduvariatsioone.

Tabelsõnad tagaosaga A on määratlejad. Seepärast ei saa kasutada artiklit la koos nendega.

Kia li estas? Ĉu li estas maljuna aŭ juna? - Milline ta on? Kas ta on vana või noor?
Kian aĝon vi havas? - Kui vana sa oled?
Kia estas via nomo? - Milline on su nimi?

Või: Kiu [el ĉiuj nomoj] estas via nomo? Või veel sagedamini: Kio estas via nomo? Zamenhof kasutas ka: Kiel estas via nomo? Enamasti öeldakse siiski: Kiel vi nomiĝas?
Be! li staris senhelpe, tian respondon li ne atendis. - Mää! seisis ta abitult, sellist vastust ta ei oodanud.
Estis tia ventego, ke la tegoloj deflugis de la tegmentoj. - Oli selline tugev tuul, et katusekivid lendasid katustelt ära.
Restu ĉiam tia, kia vi estas! - Jää alati selliseks, nagu sa oled!

Tia viitab järgnevale kia-kõrvallausele. Kui pärast abisõna tia ei järgne terve lause (öeldisega), vaid ainult lauseliige, siis ei kasutata abisõna kia, vaid võrdlevat abisõna kiel: Li estas tia kiel mi. (Ta on selline nagu mina.)
Mi ne volis trinki la vinon, ĉar ĝi enhavis en si ian suspektan malklaraĵon. - Ma ei tahtnud juua veini, sest see sisaldas mingit kahtlast soga.
Maldiligenteco estas la radiko de ĉia malbono. - Ebaviisakus on igasuguse halbuse juur.
Nenia konstruo povas esti sen bruo. - Mitte mingisugust ehitust ei saa olla ilma mürata.

Tabelsõnad tagaosaga A näitavad omadust või liiki, sellal kui tabelsõnad tagaosaga U näitavad identiteeti. Abisõnade kia/kiu ja tia/tiu erinevus on tavaliselt selge. Aga abisõnade ia/iu, ĉia/ĉiu ja nenia/neniu puhul on mõnikord ainult väga väike erinevus:

Kia homo li estas? - Milline inimene ta on?

Soovitakse inimese iseloomustust.
Kiu homo li estas? - Mis inimene ta on? (Kes ta on?)

Soovitakse teada näiteks inimese nime, et saada teada tema identiteeti.
Tia opinio estas tute erara. - Selline arvamus on täiesti ekslik.

Kõik seda liiki arvamused on ekslikud.
Tiu opinio estas tute erara. - See arvamus on täiesti ekslik.

Käsitletud arvamus on ekslik. Teised sarnased arvamused võivad olla õiged.
Ni devas enloĝiĝi en ia hotelo. = ...en hotelo de iu el la diversaj specoj de hoteloj. - Me peame ennast majutama mingisugusse hotelli. = ...mingisse ühte hotelli paljude hotelli liiki kuuluvate hulgast.
Ni devas enloĝiĝi en iu hotelo. = ...en iu el la diversaj individuaj hoteloj, kiuj troviĝas ĉi tie. - Me peame ennast majutama mingisse hotelli. = ...mingisse ühte hotelli paljude hotellide hulgast, mis siin leiduvad.

Tavaliselt jäetakse sellistes lausetes abisõna iu üldse lausest välja.

Tabelsõnad tagaosaga ES

kies: (kelle) "see ... kelle oma"
ties: (selle) "see ... selle oma"
ies: (kellegi) "see ... kellegi oma"
ĉies: (kõigi, igaühe) "see ... kõigi oma"
nenies: (ei kellegi) "see ... mitte kellegi oma"

Tabelsõna tagaosaga ES, mis on nimisõna epiteet, lisab määratleva tähenduse. Seega tabelsõnad tagaosaga ES on määratlejad – samuti nagu omastavad asesõnad – Ja koos nendega ei kasutata artiklit la. Kui tabelsõna tagaosaga ES asendatakse de-väljendiga, siis tavaliselt tuleb lisada ka artikkel la.

Samamoodi nagu omastavad asesõnad, ka tabelsõnad tagaosaga ES seisavad nimisõna ees, samas kui samatähenduslik de-väljend peab seisma pärast nimisõna: ties libro = la libro de tiu (persono). (Selle (isiku) raamat.)

Tabelsõnad tagaosaga ES ei saa J-lõppu ega N-lõppu:

Kies filino vi estas? - Kelle tütar sa oled?
Mi efektive ne scias, kies kulpo ĝi estas. - Ma tegelikult ei tea, kelle süü see on.
Ili ekvidis virinon, kies vizaĝon ili en la krepusko ne rekonis. - Nad nägid naist, kelle nägu nad hämaruses ära ei tundnud.
Kies gasto mi estas, ties feston mi festas. - Kelle külaline ma olen, selle püha ma tähistan.

Abisõna ties ei ole väga laialt kasutusel. Tavaliselt eelistatakse omastavaid asesõnu (lia, ŝia, ĝia või ilia).
La infano ludis kun sia pupo, kiam subite ties kapo frakasiĝis. - Laps mängis oma nukuga, kui äkitselt selle pea purunes.

Ties näitab, et jutt on nuku peast. Kui olnuks lapse pea, oleks võinud öelda ĝia kapo.
Kiu ĝojas pri ies malfeliĉo, tiu ne restos sen puno. = ...pri la malfeliĉo de iu persono... - Kes rõõmustab kellegi ebaõnne üle, see ei jää karistuseta. = ...kellegi (isiku) ebaõnne üle...

Ies on tavaliselt kasutusel ühe tundmatu isiku kohta (mitte asjade, ega mitmete sündmuste või isikute kohta).
Tio estis la koro de riĉa fama viro, kies nomo estis sur ĉies lipoj. = ...sur la lipoj de ĉiuj personoj. - See oli rikka kuulsa inimese süda, kelle nimi oli kõigi huultel. = ...kõigi isikute huultel.

Ĉies on tavaliselt kasutusel ainult isikute ja mitte asjade kohta.
Memoru, ke Esperanto estas nenies propraĵo. - Pea meeles, et Esperanto pole kellegi omandus.

Nenies kasutatakse tavaliselt ainult isikute ja mitte asjade kohta.

Tabelsõnad tagaosaga E

kie: (kus) "mis kohas"
tie: (seal) "selles kohas"
ie: (kuskil) "mingis kohas"
ĉie: (kõikjal) "igas kohas"
nenie: (ei kuskil) "mitte mingis kohas"

Tabelsõnad tagaosaga E ei saa J-lõppu, aga võivad saada N-lõpu, et näidata suunda:

kien: (kuhu) "mis kohta, mis suunas"
tien: (sinna) "sinna kohta, selles suunas"
ien: (kuhugi) "mingisse kohta, mingis suunas"
ĉien: (kõikjale) "igasse kohta, igas suunas"
nenien: (ei kuhugi) "ei mingisse kohta, mitte mingis suunas"

Kie estas la libro kaj la krajono? - Kus on raamat ja pliiats?
Mi montris al la infano, kie kuŝas ĝia pupo. - Ma näitasin lapsele, kus lebab tema nukk.
Sonorado al li venas, sed de kie — li ne komprenas. - Kellahelin jõuab temani, aga kustkohast — ta ei mõista.
Mi volis resti tie, kie mi estis. - Ma soovisin jääda sinna, kus ma olin.
Se li scius, ke mi estas tie ĉi, li tuj venus al mi. - Kui ta teaks, et mina olen siin, tuleks ta kohe minu juurde.
Ĉu vi loĝas ie? = Ĉu vi loĝas en iu loko? - Ka sa elad kuskil? = Kas sa elad mingis kohas?
Malsaĝulo ĉie sian nomon skribas. - Rumal kirjutab oma nime kõikjale.
Pli bela reĝidino ol ŝi troviĝis nenie en la mondo. - Temas ilusamat kuningannat ei leidunud kuskil maailmas.
Kien vi iras? — Mi iras en la ĝardenon. - Kuhu sa lähed? — Ma lähen aeda.
Rigardu tien ĉi. - Vaata siia.
Mi nenien plu iros hodiaŭ. - Ma ei lähe täna enam kuhugile.

Tabelsõnad tagaosaga AM

kiam: (millal) "mis ajal, millisel korral"
tiam: (siis) "sel ajal, sel korral"
iam: (kunagi, kord) "mingil ajal, mingil korral"
ĉiam: (alati) "igal ajal, iga kord"
neniam: (ei kunagi, ei iialgi) "mitte mingil ajal, ei mingil korral"

Tabelsõnad tagaosaga AM ei saa J-lõppu, ega N-lõppu.

Sed kiam tio okazis? - Aga millal see juhtus?

Kui küsitakse täpset kellaaega, siis ei kasutata abisõna kiam, vaid järgarvu küsivat küsisõna kioma.
Li skribis al mi, ke li intencas ĝin eldoni, sed li ne skribis ankoraŭ kiam li ĝin eldonos. - Ta kirjutas mulle, et ta kavatseb selle avaldada, aga ta veel ei kirjutanud millal ta selle avaldab.
En unu tago, kiam ŝi estis apud tiu fonto, venis al ŝi malriĉa virino. - Ühel päeval, kui ta oli selle kaevu juures, tuli ta juurde vaene naine.
Tubeto, en kiun oni metas cigaron, kiam oni ĝin fumas, estas cigaringo. - Toru, kuhu suitsetades pannakse sigar, on sigaretikohver.
De kiam vi loĝas ĉi tie? - Mis ajast sa siin elad?
Li vekiĝis nur tiam, kiam la suno leviĝis. - Ta ärkas alles siis, kui päike tõusis.
Ŝajnas al mi, ke ĉi tiun vizaĝon mi jam iam vidis. - Mulle näib, et seda nägu olen ma juba kunagi näinud.
Ŝi estis ja la plej bela knabino, kiun li iam vidis. - Ta oli ju ilusaim neiu, keda ta kunagi näinud oli.

Iam esindab mingit möödunud aega.
Oni diras, ke la vero ĉiam venkas. - Öeldakse, et tõde võidab alati.
Bona koro neniam fariĝas fiera. - Hea süda ei lähe kunagi uhkeks.
La maljunulo fermos por ĉiam siajn okulojn. - Vanur sulges igaveseks oma silmad.

Väljend por ĉiam näitab, et selle tulemused kestavad igavesti. Silmade sulgemine oli ainult hetkeline tegevus, aga tulemus, silmade suletud olek, kestab igavesti.

Tabelsõnad tagaosaga AL

kial: (miks) "mis põhjusel, mis motiiviga, mille tõttu"
tial: (sellepärast) "sel põhjusel, selle motiiviga, selle tõttu"
ial: (millegipärast) "mingil põhjusel, mingi motiiviga, millegi tõttu"
ĉial: (igal põhjusel) "igal põhjusel, igasuguse motiiviga, kõige tõttu)
nenial: (ei millegipärast) "ei mingil põhjusel, mitte mingi motiiviga, ei millegi tõttu"

Tabelsõnad tagaosaga AL ei saa J-lõppu ega N-lõppu.

Kial vi ploras? - Miks sa nutad?
Mi komprenas, kial vi faris tion. - Ma saan aru, mispärast sa seda tegid.
Hodiaŭ estas bela frosta vetero, tial mi prenos miajn glitilojn kaj iros gliti. - Täna on ilus külm ilm, seepärast ma võtan oma uisud ja lähen uisutama.

Pane tähele erinevust sõnade tial ja ĉar vahel. Tial esindab põhjust, aga ĉar juhatab sisse kõrvallause, mis näitab põhjust: Mi prenos miajn glitilojn kaj iros gliti, ĉar hodiaŭ estas bela frosta vetero. (Ma võtan oma uisud ja lähen uisutama, sest täna on ilus külm ilm.)
Mi vin ial ankoraŭ ne konas. - Ma miskipärast sind veel ei tunne.
Vi demandas, kial mi amas vin. Mi respondas: ĉial! - Sa küsid, miks ma sind armastan. Ma vastan: kõige pärast!

Sõna nenial kasutatakse praktiliselt väga vähe, aga kui seda kasutatakse, siis see eitab tervet lauset (samuti nagu ka kõik teised NENI-sõnad):

Tian Regularon por nia Ligo mi nenial povus aprobi. = ...mi pro neniuj motivoj povus aprobi. - Sellist reeglistikku meie Liiga jaoks ei saa ma kuidagi heaks kiita. = ...mitte mingite motiividega ma ei saa heaks kiita.
Vi povus inciti lin kiom ajn. Li nenial kolerus. = ...li pro neniu kaŭzo kolerus. - Sa võiksid teda ässitada mida tahes tegema. Ta ei vihastaks mitte millegi pärast. = ... mitte mingil põhjusel ta ei vihastaks.

Kui tahetakse väljendada positiivset tähendust, siis võib kasutada väljendeid: sen kaŭzo, senkaŭze (ilma põhjuseta), senmotive või muid sarnaseid: Ŝi ridis senkaŭze. (Ta naeris ilma põhjuseta.) = Ŝi ja ridis, sed sen motivo. (Ta ju naeris, aga ilma mingi motiivita.).

Tabelsõnad tagaosaga EL

kiel: (kuidas) "Millisel viisil või astmel"
tiel: (nii) "sellisel viisil või astmel"
iel: (kuidagi) "mingil viisil või astmel"
ĉiel: (igati) "igal viisil"
neniel: (ei kuidagi) "mitte mingil viisil"

Tabelsõnad tagaosaga EL on üldised määrsõnalised tabelsõnad, mida kasutatakse siis, kui pole juttu ajast/juhusest (Tabelsõnad tagaosaga AM), kohast (Tabelsõnad tagaosaga E), põhjusest (Tabelsõnad tagaosaga AL) või hulgast/arvust (Tabelsõnad tagaosaga OM). Tabelsõnad tagaosaga EL katavad enam-vähem kõik teised tähendused, mida võib tähistada määrsõnalik sõna. Eriti omavad need astme ja viisi tähendusi.

Tabelsõnad tagaosaga EL ei saa J-lõppu ega N-lõppu.

Kiel li aspektas? - Kuidas ta välja näeb?
Kiel vi fartas? - Kuidas sul läheb?
Rakontu al mi per malmulte da vortoj, kiel tio okazis. - Jutusta mulle väheste sõnadega, kuidas see juhtus.
Mi zorgas pri ŝi tiel, kiel mi zorgas pri mi mem. - Ma hoolitsen tema eest nii, nagu ma iseenda eest hoolitsen.
Kiel alta estas tiu turo? - Kui kõrge on see torn?
Kiel longe tio ankoraŭ daŭros? - Kui kaua see veel kestab?
Tiu ĉi malfreŝa pano estas malmola, kiel ŝtono. - See seisnud leib on kõva nagu kivi.
Bojas hundido, ĉar tiel faras la hundo. - Kutsikas haugub, sest nii koerad teevad.
Ne faru tiel, faru tiel ĉi! - Ära tee nõnda, tee nii!
Ili ambaŭ estis tiel malagrablaj kaj tiel fieraj, ke oni ne povis vivi kun ili. - Nad mõlemad olid nii ebameeldivad ja nii uhked, et nendega ei olnud võimalik koos elada.
Mi estas tiel forta, kiel vi. - Ma olen nii tugev nagu sina.
Iel ni sukcesos. - Kuidagi meil õnnestub.
Ili ĉiel helpis al mi. - Nad aitasid mind igati.
Mi neniel esperis sukceson. - Ma ei lootnud kuidagi edu peale.

Tabelsõnad tagaosaga OM

kiom: (kuipalju, mitu) "kui palju, millisel hulgal"
tiom: (niipalju) "nii palju, niisugusel hulgal"
iom: (natuke) "mitte väga palju aga ka mitte vähe"
ĉiom: (kõik) "kogu hulk"
neniom: (ei sugugi) "ei mingil hulgal, mitte mingil mõõdul"

Tabelsõnad tagaosaga OM ei saa J-lõppu ega N-lõppu.

Kiom vi volas, ĉu du aŭ tri? = Kiel multajn vi volas... - Mitu sa soovid, kas kaks või kolm? = Kui palju sa tahad...
Ŝi pripensis, kiom kostos al ŝi la nokta restado. - Ta mõtles järele, kui palju maksab talle ööseks jäämine.
Ho, kiom pli bona estas via amo, ol vino! - Ah, kuipalju parem on su armastus veinist!
Kiom mi vidas, vi havas nur unu filon. = Laŭ tio, kion mi vidas, vi havas... - Nagu ma näen, on sul ainult üks poeg. = Selle järgi, mida ma näen, on sul..

Võib-olla on sul rohkem poegi, aga ma ei näe rohkem.
Sendi 100 ekzemplerojn mi ne povis, ĉar mi nun tiom ne havas. - Sadat eksemplari ma ei saanud saata, sest praegu mul niipalju ei ole.
Mi havas tiom multe, ke mi ne bezonas ŝpari! - Mul on niipalju, et mul pole vaja kokku hoida!

Sageli abisõnu kiom ja tiom kasutatakse koos sõnadega multe (või multaj). Multe on võimalik välja jätta, aga kui ta on, siis see veidi rõhutab tähendust. Võiks ju ka kasutada kiel multe (kui palju), tiel multe (nii palju), aga siis ei oleks tegu rõhutamisega.
Ŝi aĉetis iom da butero. = ...kvanton da butero ne tre grandan sed tamen konsiderindan. - Ta ostis natuke võid. = ...veidi võid, mitte väga palju aga siiski piisavalt.

Teoreetiliselt peaks abisõna iom tähendama "mingil määramata hulgal", aga praktiliselt näitab see alati väikest kogust. Tegelikult on tähendus veelgi täpsem, nimelt: "mitte väga palju, aga siiski piisaval hulgal, et sellel oleks tähendust". Abisõna iom (natuke) ei maksa segi ajada sõnaga malmulte (vähe): Li faris iom da eraroj. (Ta tegi natuke vigu.) Oli natuke vigu, aga siiski piisavalt et teda laita. Li faris malmulte da eraroj. (Ta tegi vähe vigu.) Vigu oli nii vähe, et teda tuleb kiita.
Mi pensas, ke mi ĝin ankoraŭ iom memoras. = ...ne tre multe memoras, sed ankoraŭ ja memoras. - Ma arvan, et ma seda veel natuke mäletan. = ...mitte väga palju, aga veel ikka ju midagi mäletan.
Tie supre estingiĝis la ruĝaj koloroj, dum la suno iom post iom malaperis. - Seal ülal kustusid punased värvid, sellal kui päike vähehaaval kadus.

Väljend iom post iom näitab, et miski toimub väikeste vaevumärgatavate muutuste haaval.
— Kiom da benzino vi volas? — Mi volas ĉiom, kiom vi havas. = ...Mi volas la tutan kvanton da benzino, kiun vi havas. - — Kuipalju bensiini sa tahad? — Ma tahan kõike, mis sul on. = ....Ma tahan kogu bensiinihulka, mis sul on.

Abisõna ĉiom tähendus muutub praktikas väga sarnaseks abisõna ĉio tähendusega, mida kasutatakse palju sagedamini.
Sur la mezo de la strato estas multe da radoj kaj da ĉevalaj hufoj, sed da homoj piedirantaj estas malpli, preskaŭ neniom. - Tänava keskel on palju rattaid ja hobusekapju, aga jala käivaid inimesi vähem, peaaegu üldse mitte.

Tabelsõnad tagaosaga OM on kasutusel nii määrsõnadena kui ka nimisõnadena.

Tavaliselt kasutatakse astmete näitamiseks abisõnu kiel ja tiel. Aga tugevamaks rõhutamiseks võidakse selle asemel kasutada abisõnu kiom ja tiom: Ĝi estis tiom bela, ke mi svenis. (Ta oli niii ilus, et ma minestasin.) La Esperantistoj tute ne pretendas, ke ilia lingvo prezentas ion tiom perfektan, ke nenio pli alta jam povus ekzisti. (Esperantistid ei pretendeeri sellele, et nende keel on nii täiuslik, et midagi kõrgemat ei saaks eksisteerida.)

Kas ALI-sõnad võiksid olla tabelsõnad?

Korduvalt on tehtud ettepanekuid lisada tabelisse eesosa ALI- luues niimoodi uue seeria abisõnu aliu, alio, alia, alies, alie, aliam, alial, aliel, aliom*. Mõned isegi kasutavad seda praktikas, eriti kasutades sõnu aliel ja alies.

Ametlikus Esperanto keeles ALI on tavaline sõnatüvi, millest moodustatakse sõnu tavaliste sõnalõppudega.

alia = (teine, muu) "mitte sama, erinev"
alio = (teine, muu) "miski muu"
alie = (muidu, teisiti) "teisel juhul, teisel moel"
alii = (erinema) "teistsugune, erinev olema" (harva kasutatud)

Uute tabelsõnade kasutuselevõtt tooks keelde drastilisi muutusi. Mõned näited sellest:

Tavaline sõna alie tähendab kõige sagedamini "teisel puhul", aga see võib tähendada ka "teisel moel". Hüpoteetiline tabelsõna alie tähendaks selle asemel hoopis "teises kohas". Seega tavaline lause nagu Ni devas alie agi (Me peame teisiti toimiḿa.) saaks hoopis teise tähenduse.

Alia tavalises Esperanto keeles ei ole tabelsõna, vaid tavaline omadussõna, ja see tähendab "teist liiki" või "teise omadusega". Hüpoteetiline uus tabelsõna alia tähendaks ainult "teist liiki". Kui eksisteeriks tabelsõnad algusosaga ALI, siis ei tohiks enam öelda näiteks: la alia ĉambro estas pli granda (teine tuba on suurem), vaid la aliu ĉambro estas pli granda. Peaks ütlema ka: ili amas unu la aliun tavalise väljendi ili amas unu la alian (nad armastavad üksteist) asemel.

Sageli kasutatakse liitsõnu nagu: de alia speco → alispeca. Aga tabelsõnade algusosaga ALI kasutajad, peaksid selle asemel ütlema: aliuspeca, sest tabelsõnade tagaosasid ei või eemaldada. Võrdle liitsõnaga: de tiu speco → tiuspeca (mitte: tispeca).

Veel ei ole keegi kasutanud järjekindlal moel tabelsõnu eesosaga ALI. On ainult mõtlematu ja ebaloogiline sõnade aliel ja alies kasutamine, ja mõnikord sõna aliu. Mõned kasutavad osaliselt klassikalist Esperantot, osaliselt reformeeritud dialekti. Siis kui nad kasutavad näiteks sõnu alie või alia, ei saa päris kindel olla, kas tuleks mõista neid sõnu kui klassikalise Esperanto keele järgi või uue dialekti järgi. Õnneks siiski enamus kasutab veel keelt reeglipäraselt ja loogiliselt.

Kasuta seega ainult juba eksisteerivaid tabelsõnu ja väljenda muid asju tavaliste sõnatüvede ja esperanto keele reeglitele vastava sõnamoodustamisega.

Vältimist vajav reform	Ametlik Esperanto
aliu	alia
alia	alia, alispeca, alieca
alies	de alia (persono), aliula
alie	aliloke
alien	aliloken
aliam	alifoje, aliokaze
alial	alikaŭze
aliel	alimaniere, alie
aliom	alikvante

Märkus: On välja pakutud ka nn. "kompromissvorme" aliio, aliiu, aliia, aliie, aliiel jne. (mis on kokku pandud sõnatüvest ALI koos tabelsõnadega eesosaga I). Sellised sõnad on reeglipärased, aga kahjuks täiesti kõlbmatud praktiliseks kasutamiseks. Pole lihtne välja kuulda erinevust sõnade aliie ja alie vahel, sõnade aliia ja alia vahel jne. Ei piisa sellest, et sõnad on reeglipäraselt kokku pandud. Need peavad ka toimima praktilises suhtluses.