11 Asesõna ehk pronoomen / Grammatika

Asesõna on abisõna, mis võib asendada tervet nimisõnalist lauseosa.

Isikulised asesõnad

mi: ≈ "kõneleja"
ni: ≈ "kõneleja ja teine isik või teised isikud koos temaga"
vi: ≈ "kõnetatav(ad)"
li: ≈ "kõne all olev meessoost isik või isik, kelle sugu on teadmata"
ŝi: ≈ "kõne all olev naissoost isik"
ĝi: ≈ "kõne all olev asi, loom või väikelaps"
ili: ≈ "kõne all olevad inimesed, asjad või loomad"
oni: ≈ "täpsustamata isik või isikud"
si: ≈ "sama isik nagu alus", kui see pole mi, ni või vi

Isikulised asesõnad võivad saada akusatiivi lõpu -N:

Mi amas vin. - Ma armastan sind.
Ilin konas Karlo. - Karlo tunneb neid.
Ĉu vi ĝin vidas? - Kas sa näed seda?
Elizabeto lavas sin en la lago. - Elizabeto peseb ennast järves.

Omastavad asesõnad.

Kui isikulistele asesõnadele lisada lõpp -A, tekivad omastavad asesõnad:

mia: "minu"
nia: "meie oma"
via: "sinu, (teie) oma"
lia: "tema oma"
ŝia: "tema oma"
ĝia: "tema oma"
ilia: "nende oma"
onia: "kellegi oma"
sia: "enda oma"

Omastavad asesõnad võivad saada lõppe -J ja -N samuti nagu teised omadussõnad: mia ĉambro — miaj ĉambroj — mian ĉambron — miajn ĉambrojn.

Siis kui omastav asesõna asetseb nimisõna ees, on see määratleja, ja pole vaja lisada artiklit la. Omastav asesõna annab teada omaniku kohta ja see on piisav, et väljendada määratust. Kui omastav asesõna asendatakse väljendiga, mis sisaldab abisõna de, siis tavaliselt peab lisama ka artikli la: ilia ĉambro = la ĉambro de ili, mia edzo = la edzo de mi.

Siis kui omastav asesõna seisab üksi ilma järgneva nimisõnata, siis see ei ole määratleja ja ei näita määratlevat tähendust. Selleks, et näidata määratust lisatakse siis tavaliselt määrav artikkel la:

Tiu ĉi libro estas mia. - See raamat on minu oma.
Tiu ĉi libro estas la mia. - See on minu raamat.
Mia aŭto estas difektita. Ni provu la vian. La vian = vian aŭton. - Minu auto on katki. Proovime Sinu oma. Sinu oma = sinu autot.

Aga vahel võib selle artikli la ära jätta enne iseseisvat omastavat asesõna, kui kontekst on väga selge:

Li pli ŝatas mian domon ol (la) sian. = ...ol sian domon. - Talle meeldib minu maja rohkem kui enda oma. = ...kui enda maja.

Teised asesõnad

Ka teised abisõnad on asesõnad (aga mitte isikulised), nt. korrelatiivid lõppudega -O, -U ja -ES ja abisõna ambaŭ "mõlemad".

Esimene isik

Mi

Mi on ainsuse esimene isik "mina" (ja üldse ei näita sugu). Mi ja mia on kasutatud kõneleja enese kohta rääkimiseks. Grammatkas nimetatakse sageli "esimene isik":

Mi venas de la avo, kaj mi iras nun al la onklo. - Ma tulen vanaisa juurest ja ma lähen nüüd onu juurde.
Mi foriras, sed atendu min, ĉar mi baldaŭ revenos. - Ma lahkun, aga oota mind, sest ma tulen varsti tagasi.
Por miaj kvar infanoj mi aĉetis dek du pomojn. - Oma neljale lapsele ma ostsin kaksteist õuna.
Kiam mi finos mian laboron, mi serĉos mian horloĝon. - Kui ma lõpetan oma töö, otsin ma oma kella.
Mi prenos miajn glitilojn kaj iros gliti. - Ma võtan oma uisud ja lähen uisutama.

Ni

Ni on mitmuse esimene isik "meie" (ja üldse ei näita sugu). Ni ja nia on kasutatud kõneleja enese ja teiste isikute kohta rääkimiseks. Ni võib tähendada mina ja üks teine isik, mina ja mitmed teised isikud, mina ja kõik teised inimesed, või mina ja sina. Asesõna ni hõlmab seega vahel kõnetatavaid inimesi aga vahel mitte. Seda, millised isikud on hõlmatud, võib näidata ainult kontekst:

Ni vidas per la okuloj kaj aŭdas per la oreloj. - Me näeme silmadega ja kuuleme kõrvadega.
Ni disiĝis kaj iris en diversajn flankojn: mi iris dekstren, kaj li iris maldekstren. - Me lahkusime ja läksime erinevais suundades: mina läksin paremale ja tema läks vasakule.

Ni = "mina ja tema".
Kiam vi ekparolis, ni atendis aŭdi ion novan, sed baldaŭ ni vidis, ke ni trompiĝis. - Kui sa hakkasid kõnelema, siis me ootasime, et kuuleme midagi uut, aga varsti nägime, et oleme petta saanud.

Ni = "mina ja teised inimesed, aga mitte kõnetatav".
La nokto estis tiel malluma, ke ni nenion povis vidi eĉ antaŭ nia nazo. - Öö oli nii pime, et me ei näinud midagi, isegi oma nina ette.
La junulo aliĝis al nia militistaro kaj kuraĝe batalis kune kun ni kontraŭ niaj malamikoj. - Noormees liitus meie sõjaväega ja võitles vapralt koos meiega meie vaenlaste vastu.
Kiam vi vidis nin en la salono, li jam antaŭe diris al mi la veron. - Kui sa nägid meid saalis, oli ta juba varem mulle tõde öelnud.

Ni = "mina ja tema".

Teine isik

Vi

Vi ja via on kasutatud kõneleja poolt, et rääkida isikust/isikutest, kellele ta kõneleb. Vi ja via võib hõlmata ka teisi inimesi, kes mingil moel kuuluvad kõnetatava(te)ga samasse gruppi. Grammatikas öeldakse "teine isik". Asesõna vi kasutatakse ühtemoodi nii ühe kui mitme isiku puhul. Vi on seega nii ainsuses, kui mitmuses. Vi ei näita sugu ja on täiesti neutraalne auastme või positsiooni suhtes.:

Sinjoro, vi estas neĝentila. - Härra, te olete ebaviisakas.
Sinjoroj, vi estas neĝentilaj. - Härrad, te olete ebaviisakad.
Vi estas infanoj. - Te olete lapsed.
Ĉu vi amas vian patron? - Kas sa armastad oma isa?
Via parolo estas tute nekomprenebla kaj viaj leteroj estas ĉiam skribitaj tute nelegeble. - Sinu jutt on täiesti arusaamatu ja sinu kirjad on alati kirjutatud täiesti loetamatult.
Sidigu vin, sinjoro! - Härra, võtke istet!

Siis kui asesõna vi on -U lõpilise tegusõna (käskiv kõneviis) sihitis pealauses, jäetakse see tavaliselt ära.

Mõnedes keeltes kasutatakse asesõna vi inimeste kohta üldiselt. Esperanto keeles kasutatakse selleks asesõna oni.

Ci

Ci kõnetatava isiku asesõna ainsuses (mis üldse ei näita sugu). Ci ja cia eksisteerivad ainult teoreetiliselt ja pole praktiliselt üldse mitte kasutusel. Võib kasutada asesõna ci nagu puhtalt ainsuslikus tähenduses vi "sina", või nagu intiimset lähedust väljendavat (ainsuslikku) asesõna vi, või isegi nagu sõimavat (ainsuslikku) asesõna vi. Aga tegelikult on peaaegu võimatu öelda, millist nüanssi see näitab, kuna seda peaaegu ei kasutata. Mõned arvavad, et varem kasutati asesõna ci Esperanto keeles ja pärast selle kasutamine lakkas, aga tegelikult pole asesõna ci kunagi kasutatud. See on ainult vahetevahel ilmnenud keelenäidetes või katsetustes jms. Tavalises Esperanto keeles on alati kasutatud ainult asesõna vi kõnetatava isiku kohta.

Kolmas isik

Kõik asesõnad, mis pole mi, ni või vi (või ci), nimetatakse "kolmas isik". Asesõnad li, ŝi, ĝi ja ili, ning lia, ŝia, ĝia, ilia, on kasutusel, kui kõneldakse kellestki tuntust, kes pole ei kõneleja, ega kõnetatav. Oni ja onia kasutatakse umbisikulisena. Si ja sia asendavad muid kolmanda isiku asesõnu teatud kindlatel juhtudel.

Li ja ŝi

Li ja ŝi on kolmanda isiku asesõna ainsuses: "tema". Li ja lia kasutatakse siis, kui on juttu meessoost isikust. Ŝi ja ŝia kasutatakse siis, kui on juttu naissoost isikust.:

Li estas knabo, kaj ŝi estas knabino. - Tema on poiss ja tema on tüdruk.
Li estas mia onklo. - Ta on minu onu.
Ŝi estas mia onklino. - Ta on minu tädi.
En la salono estis neniu krom li kaj lia fianĉino. - Saalis polnud kedagi peale tema ja ta pruudi.
Mi renkontis vian patrinon kaj ŝian kolegon. - Ma kohtusin su emaga ja tema kolleegiga.

Siis kui jutt on isikust, kelle sugu on teadmata või kui räägitakse üldiselt inimesest, kes võib olla mistahes soost, kasutatakse tavaliselt asesõna li. Seega asesõnal Li on kaks tähendust: meessoost isik või inimene:

Ĉiu, kiu ŝin vidis, povis pensi, ke li vidas la patrinon. - Igaüks, kes teda nägi, võis mõelda, et näeb ema.

Li vastab siin sõnale "igaüks" ĉiu, seega tähenduses "iga isik" ĉiu persono.
Se vi iros al kuracisto, li povos helpi vin. - Kui sa lähed arsti juurde, siis tema võib sind aidata.

Jutt on mistahes arstist, sõltumata sellest mis soost ta võiks olla.

Selline asesõna li kasutamine võib tunduda kui sooline diskrimineerimine, aga on tegelikult ainult grammatikaline nähtus. Kasutatakse asesõna li mitte seetõttu, et ignoreeritakse naisi, vaid kuna asesõnal li on kaks tähendust: meessoost ja sooneutraalne tähendus. See võib vahel põhjustada ebaselgust. Sel juhul ei maksa karta väljendada ennast selgemini, kasutades nt. ŝi aŭ li, tiu, tiu persono jms.

Märkus: Mõned siiski on pakkunud välja uusi asesõnu selleks, et asendada asesõna li neutraalset kasutamist. Enam-vähem iga vaba kaashäälik koos täishäälikuga "i" on olnud ettepanekuks, aga ilma praktilise tulemuseta. Viimasel ajal on tulnud ette selliseid pakkumisi nagu ŝli ja ri, samas kui teised nõuavad, et kasutataks gi või ĵi või veel midagi muud.

Ĝi

Asesõna Ĝi "see" on ainsuslik. Ĝi ja ĝia kasutatakse selleks, et rääkida asjadest ilma soota:

La tranĉilo tranĉas bone, ĉar ĝi estas akra. - Nuga on hea, sest see on terav.
Trovinte pomon, mi ĝin manĝis. - Olles leidnud õuna, sõin ma seda.
Mi disŝiris la leteron kaj disĵetis ĝiajn pecetojn en ĉiujn angulojn de la ĉambro. - Ma rebisin kirja puruks ja loopisin selle tükid laiali kõigisse toa nurkadesse.

Asesõna ĝi kasutatakse ka laste puhul, kes on nii noored, et sugu pole tähtis. Aga võib kasutada ka asesõna li, nagu selle isiku puhul, kielle sugu ei teata:

La infano ploras, ĉar ĝi volas manĝi. - Laps nutab, sest ta ei taha süüa.
Mi montris al la infano, kie kuŝas ĝia pupo. - Ma näitasin lapsele, kus lebab tema nukk.

Aga kui on vaja eraldi rõhutada lapse sugu, või kui on juttu vanemast lapsest, tuleb loomulikult kasutada asesõnu li või ŝi.

Asesõna Ĝi on kasutusel ka loomast rääkides, isegi kui selle sugu on teada:

"Pip, pip!" diris subite malgranda muso, kiu elkuris, kaj post ĝi venis ankoraŭ unu. - "Piip, piip!" ütles äkitselt väike hiir, kes jooksis minema ja pärast seda tuli veel üks.
Mi frapos vian ĉevalon sur la kapon tiel, ke ĝi falos senviva. - Ma koputan su hobusele pähe, nii et see kukub elutult.

Erilistel juhtudel, kui võib tekkida arusaamatus, võib ka loomade puhul kasutada asesõnu li või ŝi.

Asesõna Ĝi võib esitada ainsuslikke sõnu, mis viitavad migile grupile: "perekond", "rahvas", "armee" familio, popolo, armeo vms.:

Hodiaŭ la problemo interesas la publikon, morgaŭ ĝi povas esti indiferenta pri ĝi. - Täna see küsimus huvitab kuulajaskonda, homme võib-olla on see juba ükskõikne selle suhtes.

Esimene ĝi tähistab kuulajaskonda (mitmeid isikuid). (Teine ĝi tähistab küsimust.)

Tavaliselt tähistab asesõna Ĝi asja, looma ja muud selgelt määratletud nähtust. Abisõna Tio kasutatakse abstraktse suhte puhul, et esindada tervet lauset, või määratlemata nähtust (= tiu afero):

— Ŝi forvojaĝis. — Jes, mi tion scias. = Jes, mi scias, ke ŝi forvojaĝis. - — Ta sõitis ära. — Jah, ma tean seda. = Jah, ma tean, et ta sõitis ära.

Ili

Ili on kolmanda isiku asesõna mitmuses "nemad". Ili ja ilia kasutatakse kõneldes mitmetest tuntud asjadest või isikutest (mis ei hõlma ei kõnelejat ega kõnetatavat). Ili ei näita sugu:

Kie estas la knaboj? Ili estas en la ĝardeno. - Kus on poisid? Nad on aias.
Kie estas la knabinoj? Ili ankaŭ estas en la ĝardeno. - Kus on tüdrukud? Ka nemad on aias.
Kie estas la tranĉiloj? Ili kuŝas sur la tablo. - Kus on noad? Need lebavad laua peal.
Donu al la birdoj akvon, ĉar ili volas trinki. - Anna lindudele vett, sest nad tahavad juua.
Sinjoro Petro kaj lia edzino tre amas miajn infanojn; mi ankaŭ tre amas iliajn infanojn. - Isand Petro ja tema kaasa armastavad väga minu lapsi; ka mina armastan väga nende lapsi.

Mõnedes keeltes kasutatakse vahel asesõna ili juhul, kui on juttu määratlemata isikutest. Esperanto keeles tuleb sel puhul tarvitada umbisikulist asesõna oni.

Oni

Oni ja onia on umbisikulised asesõnad, mida kasutatakse siis, kui räägitakse mistahes isikust, paljudest või mõnest määratlemata isikust, siis kui pole oluline, millistest isikutest on jutt, jms. Oni algne tähendus on ainsuses, aga võib tähendada ka mitmust. Oni ei näita sugu:

En malbona vetero oni povas facile malvarmumi. - Külma ilmaga võidakse kergesti külmetuda.
Kiam oni estas riĉa (aŭ riĉaj), oni havas multajn amikojn. - Kui ollakse rikas (või rikkad), siis omatakse palju sõpru.
Oni diras, ke la vero ĉiam venkas. - Öeldakse, et tõde võidab alati.
Kun bruo oni malfermis la pordegon, kaj la kaleŝo enveturis en la korton. - Kärarikkalt avati värav ja tõld sõitis hoovi.
Oni tiel malhelpis al mi, ke mi malbonigis mian tutan laboron. - Mind segati niimoodi, et ma rikkusin ära kogu oma töö.
La malpura aero malsanigas onin. - Läppunud õhk teeb kedagi haigeks.
Kiam oni venas al tiu urbo, oni devas atenti pri la krimuloj. Ili kapablas ŝteli eĉ oniajn vestaĵojn. - Kui sõidetakse sellesse linna, tuleb tähelelepanelik olla kurjategijate suhtes. Need suudavad varastada isegi riided seljast.
Ne kritiku onin, ĉar oni povas ankaŭ vin kritiki. - Ära kritiseeri kedagi, sest võidakse kritiseerida ka sind.

Praktilises keelekasutuses kohtab väga harva vorme onin ja onia. Selle harulduse tõttu võivad need vormid mõnele tunduda imelikud ja välditakse neid vorme isegi siis kui need võiksid hästi sobida.

Si

Si ja sia on kolmanda isiku enesekohane asesõna. Si võib tähendada nii ainsust kui ka mitmust. Si isenesest ei näita sugu.

Sageli juhtub, et see isik, kes on lauses aluse rollis, esineb veel samas lauses teises rollis. Kui alus on mi, ni või vi (või ci), siis korratakse lihtsalt sedasama asesõna:

Mi lavas min. - Ma pesen ennast.

Mõlemal korral tähistab asesõna mi sedasama isikut.
Mi vidas mian fraton. - Ma näen oma venda.

Mi ja mia näitavad sama isikut.

Ni lavas nin. - Me peseme ennast.

Mõlemal korral tähistab asesõna ni neidsamu isikuid.
Ni vidas niajn fratojn. - Me näeme oma vendi.

Ni ja nia näitavad samu isikuid.

Vi lavas vin. - Sa pesed ennast. / Te pesete ennast.

Mõlemal korral tähistab asesõna vi sedasama isikut/ neidsamu isikuid.
Vi vidas viajn fratojn. - Sa näed omi vendi. / Te näete oma vendi.

Vi ja via näitavad sama isikut/ samu isikuid.

Aga kui lause alus on kolmas isik (ei kõneleja, ega kõnetatav), tuleb kasutada enesekohast asesõna si teise rolli jaoks. Kui nt. kasutatakse asesõna li nii aluse, kui ka teise rolli jaoks, siis mõeldakse kindlasti kedagi teist meessoost isikut. Sama kehtib ka asesõnade ŝi, ĝi ja ili puhul:

Ŝi lavas ŝin. - Ta peseb teda.

Üks naine peseb teist naist.
Ŝi lavas sin. - Ta peseb ennast.

Üks naine peseb omaenda keha Ŝi ja sin näitavad sama isikut.
Ŝi vidas ŝian patrinon. - Ta näeb tema ema.

Üks naine näeb teise naise ema.
Ŝi vidas sian patrinon. - Ta näeb oma ema.

Üks naine näeb omaenda ema.
La virino serĉas ŝian filon. - Naine otsib tema poega.

Naine otsib teise naise poega.
La virino serĉas sian filon. - Naine otsib oma poega.

Naine otsib omaenda poega.

Li lavas lin. - Ta peseb teda.

Üks mees peseb teist meest.
Li lavas sin. - Ta peseb ennast.

Üks mees peseb omaenda keha. Li ja sin näitavad sama isikut.

Ĝi lavas ĝin. - See peseb seda.

Üks loom peseb teist looma (või asja).
Ĝi lavas sin. - See peseb ennast.

Üks loom peseb omaenda keha. Ĝi ja sin näitavad sedasama looma.
La hundo ludas per sia pilko. - Koer mängib oma palliga.

Koer mangib omaenda palliga.

Ili lavas ilin. - Nad pesevad neid.

Üks grupp isikuid või loomi peseb teist gruppi.
Ili lavas sin. - Nad pesevad ennast.

Üks grupp peseb omaenda kehi. Ili ja sin näitavad sama gruppi.
La naĝintoj ne trovas siajn vestaĵojn. - Ujumast tulnud (isikud) ei leia oma riideid.

Ujumast tulnud (isikud) ei leia omaenda riideid.

Oni ne forgesas facile sian unuan amon. - Oma esimest armastust kergesti ei unustata.

Asesõna Si ei saa olla alus

Si ei saa kunagi olla alus, ega aluse osa, sest siis si esindaks iseennast. Samuti ei saa asesõna sia olla aluse osa. Seega järgmised laused pole võimalikud: Si manĝas. Mi kaj si dancas. Petro kaj si fiŝkaptas. Mia kaj sia fratoj estas samklasanoj. Sia edzino estis kisata de li. Ei maksa öelda siis nii: Karlo kaj sia frato promenas en la parko. Kui tahetaks öelda selline lause, siis tõenäoliselt oleks mõte selline, et sia esindaks Karlot, aga lause alus ei ole ju Karlo, vaid Karlo kaj sia frato. Tuleb öelda: Karlo kaj lia frato promenas en la parko. "Karlo ja ta vend jalutavad pargis." Sellegipoolest saab kasutada asesõna si, kui muuta lauset niimoodi: Karlo kun sia frato promenas en la parko. "Karlo koos oma vennaga jalutavad pargis." Nüüd on lause alus Karlo, ja sia esindab õigesti Karlot. Lauseosa kun sia frato ei ole aluse osa, vaid viisimäärus eessõnaga "koos" kun.

Si passiivses lauses

Si ja sia vastavad grammatilisele alusele. See kehtib ka passiivsete lausete puhul, kuigi grammatiline alus ei ole sellistes lausetes tegija:

Ŝi estas amata de siaj instruistinoj. - Ta on armastatud oma õpetajate poolt.
Karlo estis akompanata de Petro al sia domo. = ...al la domo de Karlo. - Karlo on saadetud Petro poolt oma koju. = ...Karlo koju.
Karlo estis akompanata de Petro al lia domo. = ...al la domo de Petro. - Karlo on saadetud Petro poolt tema koju. = ...Petro koju.
Li sendas leteron al sia kuzo. → Letero estas sendata de li al lia (propra) kuzo. - Ta saadab kirja oma nõole. → Kiri on saadetud tema poolt tema (omaenda) nõole.

Passiivses lauses ei saa öelda "oma nõole" al sia kuzo, sest siis oleks jutt kirja nõost.

Kõrvallause

Kõrvallausel on oma alus. Kui kõrvallauses kasutatakse enesekohast asesõna si(a), siis peab see vastama alati kõrvallause alusele, mitte pealause alusele.

Elizabeto rigardis la viron, kiu kombis al si la harojn. - Elizabeto nägi meest, kes kammis oma juukseid.

Mees kammis omaenda juukseid (mitte Elizabeto omi). Si vastab öeldise kombis alusele, nimelt kiu (ja see kiu vastab mehele).
Karlo kaj Petro diris, ke la infanoj jam vestis sin. - Karlo ja Petro ütlesid, et lapsed juba riietasid ennast.

Lapsed riietasid omaenda kehasid (mitte Karlo ja Petro omi).
Li vidis, ke la hundo ludas per sia pilko. - Ta nägi, et koer mängib oma palliga.

Pall kuulub koerale (kõrvallause alus).
Abimeleĥ, la reĝo de la Filiŝtoj, rigardis tra la fenestro, kaj vidis, ke Isaak amuziĝas kun sia edzino Rebeka. - Abimelek, vilistite kuningas, vaatas aknast välja ja nägi, et Iisak hellitas oma naist Rebekat.

Rebeka on Iisaki abikaasa (öeldise amuziĝas alus), mitte Abimeleki (öeldise vidis alus). Kui oleks Abimeleki abikaasa, siis tuleks öelda lia edzino.
Mia avo diris, ke li tre amis sian patrinon. - Mu vanaisa ütles, et ta armastas väga oma ema.

Sian vastab öeldise amis alusele, li, mis võib olla identne pealause alusega mia avo, võib ka sama hästi olla keegi teine mees.

Si ei saa ise olla lause alus. Enesekohast asesõna si ei saa ka kasutada kõrvallause alusena, ega kõrvallause aluse osana, mõttega, et si vastaks pealause alusele. Pole võimalik: Karlo diris, ke si venos morgaŭ. Ega: Karlo diris, ke sia frato venos morgaŭ. Si kõrvallauses vastab alati kõrvallause enda alusele. Tuleb ütelda: Karlo diris, ke li venos... / ke lia frato venos... Ka pole võimalik: Ŝi sentis, ke pluvas sur sin. Tuleb ütelda: Ŝi sentis, ke pluvas sur ŝin.

-A lõpuline kesksõna on nagu kõrvallause:

Li ekvidis la anĝelon de la Eternulo, starantan sur la vojo kun elingigita glavo en sia mano. - Ta nägi Issanda inglit tee peal seisvat, paljastatud mõõk oma käes.

Ingel oli seismas mõõgaga oma käes.
Karlo promenis kun virino vestita per sia plej bela vesto. - Karlo jalutas naisega, kes oli riietatud oma kõige kaunima riidega.

Ta (Ŝi) oli riietatud oma kõige kaunima riidega.

Ka võrdlevad väljendid, mida alustavad sõnad kiel või ol on nagu kõrvallaused. Enesekohane asesõna Si sellises võrdlevas väljendis peab vastama juurdemõeldava tegusõna alusele:

Ŝi amas lin kiel sin mem. - Ta armastab teda nagu iseennast.

Ta armastab teda, nagu ta armastab iseennast.
Ŝi estas tiel saĝa kiel ŝia fratino. - Ta on sama tark nagu tema õde.

Ka tema õde on tark.
Li punis ilin same kiel siajn fratojn. - Ta karistas neid samamoodi nagu oma vendi.

Ta karistas ka oma vendi.
Ŝi amas lin pli ol sin mem. - Ta armastab teda rohkem kui iseennast.

Ta armastab teda rohkem kui ta armastab iseennast.
Li estas pli aĝa ol lia frato. - Ta on vanem kui tema vend.

Tema vend on noorem.

Kompleksset epiteeti või nimisõna täiendit võib käsitleda kui kõrvallauset juurdemõeldava tegusõnaga. Siis enesekohane asesõna si võib vastata juurdemõeldava tegusõna alusele. See alus on alati identne täiendatava nimisõnaga. Aga selliste lausete kasutamine on ebaühtlane:

Ili vizitis muzeon faman pro siaj belaj pentraĵoj. = ...muzeon, kiu estas fama pro siaj belaj pentraĵoj. - Nad külastasid kaunite maalide poolest kuulsat muuseumi. = ...muuseumi, mis on kuulus oma kaunite maalide poolest.

Maalid kuuluvad muuseumile.
Picasso vizitis muzeon faman pro liaj pentraĵoj. = ...muzeon, kiu estas fama pro liaj pentraĵoj. - Picasso külastas tema maalide poolest tuntud muuseumi. = ...muuseumi, mis on kuulus tema maalide poolest.

Need on Picasso maalid.
Ŝi vidis soldaton kun sia pafilo en la mano. = ...soldaton, kiu staris kun sia pafilo en la mano. - Ta nägi sõdurit relvaga käes. = ...sõdurit, kes seisis oma relva käes hoides.

Infinitiiv

Kui enesekohast asesõna si kasutatakse koos infinitiivi vormis oleva tegusõnaga, siis si tähistab infinitiivi olemuslikku alust. Enamasti see alus kattub öeldise alusega, aga mitte alati:

Ĉiu homo devas zorgi pri si mem. - Iga inimene peab enda eest hoolitsema.

Si tähistab tegusõna zorgi alust. See on sama öeldise devas alusega.
La sinjoro ordonis al la servisto vesti sin. - Isand käskis teenijal ennast riietada.

Tegusõna vesti olemuslik alus on la servisto. Sin tähistab teenijat.
La sinjoro ordonis al la servisto vesti lin. - Isand käskis teenijal teda riietada.

Teenija ei pea mitte iseennast riietama, vaid kedagi teist meest. Tõenäoliselt isandat.

Kui infinitiivi vormis oleva tegusõna alus ei esine selles lauses ja pole oluline, siis lastakse tavaliselt enesekohast asesõna si tähistada öeldise alust.

La reĝo sendis voki sian kuraciston. - Kuningas saatis oma arsti kutsuma.

Tegusõna voki olemuslik alus ei esine selles lauses ja pole oluline. Enesekohane asesõna sia võib seega tähistada kuningat. Vaadeldakse väljendit sendis voki nagu ühte tegusõna üheainsa alusega, kuningas.
La reĝo sendis la serviston voki lian kuraciston. - Kuningas saatis oma teenija tema arsti kutsuma.

Siin lauses esineb tegusõna voki alus (teenija). Kui öeldaks sian kuraciston, siis peaks teenija kutsuma omaenda arsti, mitte kuninga oma.

Tegevuslik nimisõna (Nomen actionis)

Kui nimisõna on selgelt tegevuslik ja kui selle tegevuse alus esineb lauses, siis enesekohane asesõna si esindab tevaliselt seda alust. Aga sellekohased reeglid ei ole kindlalt paika pandud:

Petro pacience aŭskultis la plendadon de Karlo pri ĉiuj siaj problemoj. - Petro kuulas kannatlikult Karlo kurtmisi kõigi oma probleemide üle.

Karlo kurtis kõigi oma probleemide üle. Need on Karlo probleemid (tegusõna plendado olemuslik alus), mitte Petro probleemid (tegusõna aŭskultis alus).

Kui enesekohane asesõna sia seisab tegevust näitava nimisõna ees nagu selle määratleja, siis tähistab see alati öeldise alust.

Karlo rakontis al Eva pri sia vojaĝo al Azio. - Karlo jutustas Evale oma reisist Aasiasse.

Karlo reisis Aasiasse.
Karlo demandis al Eva pri ŝia vojaĝo al Eŭropo. - Karlo küsis Evalt tema Euroopa reisi kohta.

Eva reisis Euroopasse.

Si(a) kinnistunud väljendites

Mõnedes kinnistunud väljendites enesekohane asesõna si(a) ei järgi üldisi reegleid.

siatempe = "omal ajal, ühel kindlal ajal, sobival ajal". Kui väljendil siatempe on selline kinnistunud eritähendus, siis öeldakse alati siatempe sõltumata alusest: Mi volis siatempe proponi regulon. (Ma tahtsin omal ajal reeglit välja pakkuda.) Tiam mi donos al via lando pluvon siatempe. (Siis ma annan teie maale vihma omal ajal.)
Nimisõna + en si = (iseeneses). "...selline, nagu see on". Kui on tegu sellise kinnistunud eritähendusega, siis kasutatakse enesekohast asesõna si isegi kui vastav asi ei ole alus: Se oni rigardas la aferon en si, oni vidas... = Se oni rigardas la aferon tia, kia ĝi estas... (Kui vaadata asja iseeneses, võib näha...=Kui vaadatakse asja sellena, nagu see on...)