Sõna liigid
Esperanto keeles on kahte liiki sõnu: sõnalõpuga määratud sõnad ja abisõnad :
Sõnalõpuga määratud sõnad
Enamik esperanto sõnu on määratud sõnalõpuga. Selline sõna koosneb sõna juurest (või mitmest juurest) + sõnaklassi lõpust , nt: patr/o, roz/o, sun/o, am/o, kol/tuk/o, san/a, verd/a, hel/ruĝ/a, eg/e, aparten/i, bril/as, est/os, rond/ir/as.
Sõna juured väljendavad paljusid erinevaid asju: loomi, inimesi, tegevusi, omadusi, abstraktsioone, määrusi jms. Juurt ei kasutata iseseisva sõnana, ta vajab sõnalõppu. Kasutatakse üheksa tüüpi lõppusid : O, A, E, I, AS, IS, OS, US ja U. Kui lisada mõni neist lõppudest juurele, saab sellest sõna. Põhimõtteliselt võib iga juur aktsepteerida mis tahes lõppu: hom/o, hom/a, hom/e, hom/i, hom/as jne., blu/o, blu/a, blu/e, blu/i, blu/as jne., kur/o, kur/a, kur/e, kur/i, kur/as jne.
Mõningaid juuri kasutatakse peamiselt sõnade koostamisel. Neid nimetatakse afiksiteks : EBL, UL, MAL, GE k.a.
Abisõna ei vaja lõppu ja võib esineda lauses sellisena, nagu ta on. Abisõnad on piiratud rühm sõnu, mis näitavad põhilisi ideid, grammatilisi suhteid jne. Need on eessõnad/kaassõnad, nt. al, de, en; asesõnad, nt. mi, vi, ŝi; nimetav asesõna ja omastav asesõna, nt. kiu, tiu, kio, tio, kia, tia, kies, ties, ambaŭ; numbrid, nt unu, du, tri, dek, cent; rinnastavad sidesõnad, nt. kaj, aŭ; alistavad sidesõnad, nt. ke, ĉu, se; määravad abisõnad, nt: kie, tie, for, kiam, tiam, baldaŭ, hodiaŭ, kial, tial, kiel, tiel, kiom, tiom, ankaŭ, eĉ, jes, ne; hüüdsõnad, nt. adiaŭ, bis, ho.
45 abi/asesõna omavad erinevaid sõnalõppe ja need ei ole tuletatud sõnad: tio, tia, kio, kie, iu, iel, ĉiam, ĉiom, nenial, nenies jt. Neid sõnu kutsutakse korrelatiivideks.
Lause ehitus
Lause on sõnade jada, mis esitab mõtet. Lauseliige on lause moodustaja. Sõna või sõnade grupp, mis moodustavad terviku.
Kõige tähtsam lauseliige on öeldis. Selleks on tegusõna koos määrava lõpuga AS, IS, OS, US kaj U (tavaliselt mitte I): iras, sidis, batos, vidus, pensu jne. Öeldis väljendab tegevust.
Öeldis on lause kese. Kõik teised lauseliikmed on seotud öeldisega. Nad osalevad erinevate lausemoodustajatena, n. alus, sihitis, määrus, üte, öeldistäide.
-
La junulo legas libron. - Noormees loeb raamatut.
Tegusõna legas on öeldis. La junulo on alus. Libron on sihitis. Lause moodustaja alus on ilma rollinäitajata (nimetavas). Sihitise rollinäitaja on akusatiivi lõpuga -N.
-
Ŝi veturis tutan tagon per sia aŭto. - Ta sõitis kogu päeva oma autoga.
Lauseliige tutan tagon on määrus akusatiivis, mis näitab, kui kaua tegevus kestis. Lauseliige per sia aŭto on kaassõna määrus, mis näitab seadet, mida kasutatakse tegevuseks. Esimene lause moodustaja on määrus akusatiivi lõpuga -N. Teine lausemoodustaja on määrus koos eessõnaga per.
-
Andreo, ĉu vi renkontis Paŭlon hodiaŭ? - Andreo, kas sa kohtasid Pauli täna?
Lauseliige Andreo on üte.
-
La apartamento de Andreo estas malgranda. - Andreo korter on väike.
Lauseliige malgranda on aluseline öeldistäide. See kirjeldab alust la apartamento läbi öeldise tegusõna estas:
Lause moodustamiseks on kolm vahendit: nimetav, akusatiivi lõpuga N ja eessõnadega.
Lauseliige sisaldab põhisõna, millele võib olla lisatud erinevad kirjeldused:
-
Andreo loĝas en bela apartamento kun du ĉambroj. - Andreo elab ilusas kahetoalises korteris.
Määrav nimisõna apartamento on põhisõna. Peale määrust tuleb omadus, bela, mis on põhisõna täiend ja lauseliige kun du ĉambroj, mis on täiend nimisõnale apartamento. (Lauseliige kun du ĉambroj ei ole otseselt seotud öeldisega, aga on osa määrusest en bela apartamento kun du ĉambroj.)
Vaata samuti Sissejuhatus, Grammatilised terminid.