21 Lisand ehk apositsioon / Grammatika

Lisand on põhisõna järele paigutatud põhisõna täpsustus (ümbersõnastus). See näitab sama asja teiste sõnadega. Mõnel määral lisand kirjeldab eelnevat lauseosa, aga sellegipoolest on see iseseisev lauseliige 'täiend'. Kõnes eristatakse lisandit väikeste pausidega enne ja pärast lisandit. Kirjas eraldatakse täiend tavaliselt komadega.

Täiendil on sama roll lauseliikmena nagu põhisõnalgi. Kui põhisõnal on akusatiivi lõpp -N, siis peab ka täiendil olema see lõpp:

Karlo, nia prezidanto, prezentis Petron, la novan sekretarion. - Karlo, meie president, esitles Petrot, uut sekretäri.

Nii Karlo kui ka nia prezidanto on alused, need on isegi üks ja seesama isik. Kaj Petro ja la nova sekretario on sihitised, sest need on üks ja sama isik.
Tie mi renkontis Vilĉjon, mian edzon. - Seal ma kohtasin Vilĉjot, oma abikaasat.
La diablo lin prenu, la sentaŭgulon! - Kurat võtku teda, kasutut!
La koko, trumpetisto de l' mateno, per sia laŭta, forta, hela voĉo el dormo vekas dion de la tago. - Kukk, hommikune pasundaja, äratab oma valju, tugeva, heleda häälega päeva jumala.
Li prelegis pri Hitlero, la fondinto de la naziismo. - Tema loeng oli Hitlerist, natsismi asutajast.

Võiks ka öelda: ...pri Hitlero, pri la fondinto...
Ni esprimas nian koran dankon al sinjoro Schleyer, la unua kaj plej energia pioniro de la ideo de neŭtrala lingvo internacia. - Me väljendame oma südamlikku tänu härra Schleyer'ile, esimesele energilisele neutraalse rahvusvahelise keele idee pioneerile.

Võiks ka öelda: ...al sinjoro Schleyer, al la unua kaj plej energia pioniro...

Mõnikord juhatatakse lisand sisse sõnaga nome (nimelt), tio estas (see on) või mõne muu sarnase väljendiga:

Mi renkontis mian malamikon, nome la mortiginton de mia patro. - Ma kohtasin oma vaenlast, nimelt minu isa tapjat.
Hodiaŭ mi ricevis duoblan pagon, tio estas cent dolarojn. - Täna ma sain topelttasu, see tähendab sada dollarit.

Lühend lausest: Tio estas: mi ricevis cent dolarojn. (see tähendab: ma sain sada dollarit.)

Täiendit ei tohi segi ajada nimetamistega. Nimetamine võib välja näha sarnaselt täiendiga, aga nimetamisel pole kunagi N-lõppu või muud lauseliikme rolli näitajat. Võrdle järgmisi lauseid:

Iuj asertis, ke ili vidis eĉ profesoron, Paŭlon Jenkins. - Mõned väitsid, et nad nägid isegi professorit, Paŭlo Jenkins'it.

Üllatus on, et nad üldse professorit nägid. Pärast lisatakse, et nad nägid just Paŭlo Jenkins'it. Paŭlon Jenkins on täiend.
Iuj asertis, ke ili vidis eĉ profesoron Paŭlo Jenkins. - Mõned väitsid, et nad nägid isegi professor Paŭlo Jenkins'it.

Üllatus on, et nad nägid just Paŭlo Jenkins'it (kes on professor). Paŭlo Jenkins on sõna profesoron nimetamine ehk epiteet. Profesoron Paŭlo Jenkins = tiun profesoron, kiu nomiĝas Paŭlo Jenkins. (Professor Paŭlo Jenkins'it. = Seda professorit, keda nimetatakse Paŭlo Jenkins'iks.)

Samuti ei maksa segi ajada täiendit üttega, millel ei ole rollinäitajat: Sidigu vin, sinjoro! (Võtke istet, härra,) Vin ja sinjoro on sama isik, aga vin on sihitis, samas kui sinjoro on üte.

Lisandlikud ĉiu(j), ambaŭ või ĉio

Ĉiu(j), ambaŭ ja ĉio võivad olla nimisõna või asesõna selgitav lisand. Kui nimisõnal või asesõnal on N-lõpp, siis ka lisandil peaks see lõpp olema (peale sõna ambaŭ, mis kunagi ei saa N-lõppu). Sellised lisandid ei asetse alati tingimata vahetult põhisõna järel, vaid võivad olla lauses tagapool:

Ni ĉiuj legas. = Ni legas. Ĉiuj (el ni) legas. - Me kõik loeme. = Me loeme. Kõik (meie hulgast) loevad.
Ili ĉiuj sidas silente kaj skribas. = Ili sidas. Ĉiuj (el ili) sidas. - Nad kõik istuvad vaikselt ja kirjutavad. = Nad kirjutavad. Kõik (nende hulgast) kirjutavad.
Ŝi vidis, kiel la cikonioj forflugis, ĉiu aparte. = La cikonioj forflugis. Ĉiu unuopa cikonio forflugis aparte. - Ta nägi, kuidas toonekured ära lendasid, igaühte eraldi. = Toonekured lahkusid. Iga üksik toonekurg lendas ära eraldi.
La kolonoj havis ĉiu la alton de dek ok ulnoj. Ĉiu unuopa kolono estis tiel alta. - Sammastel oli igaühel kõrgust kaheksateist küünart. Iga üksik sammas oli nii kõrge.
Vin ĉiujn mi kore salutas. = Mi salutas vin. Mi salutas ĉiujn (el vi). - Ma tervitan südamest teid kõiki. = Ma tervitan teid. Ma tervitan kõiki (teie hulgast).
Ili ambaŭ estis bonaj homoj. = Ili estis bonaj homoj. Ambaŭ (el ili) estis bonaj homoj. - Nad mõlemad on head inimesed. = Nad on head inimesed. Mõlemad (neist) on head inimesed.
Tio estas ĉio tre bona. = Tio estas tre bona. Ĉio (el tio) estas tre bona. - See on kõik väga hea. = See on väga hea. Kõik (sellest) on väga hea.

Kokkukirjutamised

Eriline lisandi vorm on kokkukirjutus. Kokkukirjutuses võivad mitmed (sageli rohkem kui kaks) sama liiki sõnad väljendada midagi erilist. Kokkukirjutuse moodustavad eraldi sõnad justkui tekitavad uue kokkuliidetud sõna. Neid öeldakse välja ilma pausideta ja on saanud tavaks kirjutada need kokku sidekriipsudega. Samas ei ole siiski tegu tavaliste liitsõnadega. Grammatiliselt vaadatakse neid (tavaliselt) kui eraldi sõnu:

Pluraj ŝtatoj-membroj informis pri sia preteco ampleksigi la instruadon de Esperanto. = ...ŝtatoj, kiuj estas membroj [de UNESKO]... - Mitmed liikmesriigid informeerisid oma valmisolekust laiendada esperanto keele õpetust. = ...riigid, mis on [UNESCO] liikmed...

Nii sõnal ŝtatoj kui ka sõnal membroj on mitmuse lõpp -J, sest need on kaks eraldi sõna.
La Franca flago estas blua-blanka-ruĝa. - Prantsuse lipp on sini-valge-punane.

Võiks öelda ka blua, blanka kaj ruĝa (sinine, valge ja punane), aga kokkukirjutatud vorm näitab, et jutt on ühtsest defineeritud värvikombinatsioonist.
La fotoj ne estis koloraj, sed nigraj-blankaj. - Fotod ei olnud värvilised, vaid must-valged.

Võiks öelda ka nigraj kaj blankaj (mustad ja valged), aga nigraj-blankaj (must-valged) rõhutab rohkem erinevust fotode liigiga koloraj (värvifotod). Jutt on ühest kindlast fotode liigist.
Kio estos, tio estos, mi provos trafe-maltrafe. = ...mi provos, ĉu trafe, ĉu maltrafe, laŭ ŝanco. - Mis saab, see saab, ma proovin nagu juhtub (sõnasõnalt: pihta-mööda). = ...ma proovin, kas läheb pihta või läheb mööda, vastavalt sellele kuidas juhtub.
Vole-ne-vole li devis konsenti. = Ĉu vole, ĉu ne-vole, li devis konsenti. - Tahes-tahtmata pidi ta nõustuma. = Kas tahtes või mitte tahtes, ta pidi nõustuma.
Pli-malpli unu horon poste Marta eniris en sian ĉambreton en la mansardo. = Proksimume unu horon poste... - Enam-vähem üks tund hiljem läks Marta oma katusekambrisse. = Umbes ühe tunni pärast...

Mõnikord võiks sama hästi öelda pli aŭ malpli (enam või vähem), aga sellel pole tegelikult tähendust proksimume (ligikaudu, umbes).

Täpsustuslisandid

Mõnikord kasutatakse lisandit, mis ei näita sama asja, vaid lisab mingit informatsiooni asja kohta. Kõige sagedamini on selleks koht, kus miski toimub või kust miski pärit on. Sellistel täpsustuslisanditel pole kunagi N-lõppu. Selliseid lisandeid võib vaadata kui lühendatud kõrvallauseid:

Prelegis interalie profesoro Kiselman, Svedujo. = ...Kiselman, kiu venas el Svedujo. - Muuhulgas pidas loengu professor Kisselman, Rootsist. = ...Kisselman, kest tuleb Rootsist.

Võib öelda ka: ...Kiselman el Svedujo.
Ni vizitis Tokion, Japanujo. = ...Tokion, kiu troviĝas en Japanujo. - Me külastasime Tokyot, Jaapanis. = ...Tokyot, mis asub Jaapanis.

Või: ...Tokion en Japanujo.