Kõige tähtsam lauseliige on öeldis. See valitseb kogu lause grammatikat. Öeldis on otsekui näidendi käsikiri. Öeldisverbi tähendus otsustab milliseid rolle võib olla ja milliseid rollinäitajaid neile vaja on. Selleks, et koostada korrektset lauset, peab hästi teadma iga tegusõna puhul selle tähendust ja tedma, milliseid rolle võib või peab olema. Kõige tähtsam on teada üksikasju aluse, sihitise ja öeldistäite kohta.

Tegusõnad, millel pole alust

Pea-aegu igal esperanto keele tegusõnal peab olema alus, aga mõned tegusõnad ei vaja sellist lauseliiget. Need tegusõnad on alusetud:

tagiĝi

Lause tegemiseks piisab üksnes tegusõna pöördelisest vormist Tagiĝis. (Koitis.) Baldaŭ tagiĝos. (Varsti hakkab koitma.)

temi

Temi (Teemaks olema) ei vaja alust, aga sellel on tavaliselt pri-määrus, mis näitab teemat: Temas pri politiko. (Jutt on poliitikast.) Verŝajne temos pri ni. (Arvatavasti räägitakse meist.) See, millel on teema, võib siiski lause alusena esineda: La libro temas pri matematiko. (Raamatus on juttu matemaatikast.)

pluvi

Pluvis hieraŭ. (Eile sadas.) Baldaŭ pluvos. (Varsti hakkab sadama.) Kui miski muu peale vihmavee langeb vihma moodi, siis see ilmub lause alusena: Ĉiuspecaj demandoj pluvis sur ŝin. (Igasuguseid küsimusi sadas ta peale.) Ŝtonoj pluvis sur ilin. (Kivid sadasid nende peale.) (See mida sajab, ei saa esineda sihitisena. Pole võimalik öelda: Pluvis ŝtonojn sur ilin. (Sadas kive nende peale.))

Sihitud tegusõnad

Enamikul tegusõnadel peab olema alus, aga paljudel neist ei saa olla sihitist. Need on sihitud tegusõnad.

morti

Aluseks on see, kes kaotab oma elu: En la domo de la malgranda Niko mortis lia maljuna avino. (Väikese Niko majas suri tema vana vanaema.)

okazi

Aluseks on tegu või sarnane nähtus: En tiu urbo ĉiujare okazas foiro. (Selles linna toimub igal aastal laat.) Kio okazis? (Mis juhtus?) Okazis io grava. (Toimus midagi olulist.)

danci

Aluseks on see, kes liigutab ennast tantsides: La gejunuloj kune dancis. (Vanapaar tantsis omavahel.) Mõnikord võib tantsuliik olla sihitiseks: Mi dancis valson kun li. (Ma tantsisin temaga valssi.)

Sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid

Paljudel alusega tegusõnadel võib lisaks alusele olla ka sihitis. Need on sihilised tegusõnad:

vidi

Alus on see, kes oma silmade abil midagi märkab. Sihitis on see, mida märgatakse: La knabino vidas la domon. (Tüdruk näeb maja.) Ĉu vi vidis la akcidenton? (Kas sa nägid õnnetust?)

preni

Alus on see, kes põhjustab tegevust ja kelle omandusse jääb sihitis. Sihitis on see, mis võtmise tulemusel läheb aluse valdusesse: Ŝi prenis teleron el la ŝranko. (Ta võttis taldriku kapist.)

helpi

Alus on see, kes hõlbustab. See, kelle ülesanne või töö hõlbustatakse, võib olla sihitis: Ili helpis la blindulon. (Nad aitasid pimedat.) Võidakse kasutada ka al-määrust sihitise asemel: Eble mi povos helpi al vi. (Vahest ma saan teda aidata.)

Kirjeldavad tegusõnad

Kirjeldavad tegusõnad seovad kirjelduse aluse või sihitisega. Seda kirjeldust nimetatakse öeldistäiteks. Enamasti sellel ei ole rollinäitajat.

esti

Alus on see, millel on migi omadus. Omadus ilmneb öeldistäitena: La domo estas granda. (Maja on suur.) Mia patro estis ŝoforo. (Minu isa oli autojuht.)

fariĝi

Alus on see, mis saab mingi omaduse. Omadus ilmneb öeldistäitena: La etoso fariĝis bona. (Õhkkond muutus heaks) Ili fariĝis ŝtelistoj. (Nad said varasteks.)

opinii

Alus on see, kellel on arvamus millegi omaduse kohta. Sihitis on see, millel on omadus. Omadus ise ilmneb sihitise öeldistäitena: Mia fratino opinias viajn klopodojn vanaj. (Minu õde arvab, et sinu pingutused on asjatud.)

IG-tegusõnad

Tegusõnad, mis on moodustatud järelliite -IG abil on alati sihilised tegusõnad. Need näitavad tulemuse põhjustamist. Alus on alati kas põhjus või põhjustaja. Sõnatüvi või sõnatüved, mis on enne järelliidet -IG näitavad tulemust.

Kui IG-tegusõna tulemus on omadus või seisund (positsioon, identiteet...), siis sihitis on see, kes saab selle omaduse, seisundi jne.:

lacigi

Sihitis on see, kes muutub väsinuks: La tro multa parolado lacigas lin. (Liiga palju juttu väsitas teda.) La vojaĝo certe vin lacigis. (Reis väsitas sind kindlasti.) Tiu ĉi medikamento estas bona, sed ĝi lacigas la uzanton. (See ravim on hea, aga teeb kasutaja väsinuks.)

edzinigi

Sihitis on see, kes saab abikaasaks: Mi edzinigas mian filinon ne kun ia simpla nobelo. (Ma naitsin oma tütre lihtsa aadlikuga.) Li edzinigis ŝin al si per la edziĝa ringo kontraŭ la volo de ŝia patro. (Ta naitis tema endaga abielusõrmuse abil vastu tema isa tahtmist.)

Mõnede IG-tegusõnade tulemus on sihitu tegu. Sellel puhul on IG-tegusõna moodustatud teisest tegusõnast, mis on sihitu. Selliste IG-tegusõnade sihitis on algse tegusõna alus:

bruligi

Sihitis on see, mis hakkab põlema: Post infekta malsano oni ofte bruligas la vestojn de la malsanulo. (Pärast nakkushaigust põletatakse sageli haigete riided.) La suda suno bruligas lian nudan kapon. (Lõunapäike põletas tema paljast pead.)

sidigi

Sihitis on see, kes on pandud istuvasse asendisse: Rapide ŝi prenis la infanon sur la brakojn kaj sidigis ĝin sur siaj genuoj. (Kiirelt võttis ta lapse käsivartele ja pani tolle istuma oma põlvedele.) La hundon li residigis sur la keston. (Ta pani koera jälle kasti peale istuma.)

Mõnede IG-tegusõnade tulemus on sihiline tegu. Sellel puhul on moodustatud IG-tegusõna tegusõnast, mis on juba sihiline. Selliste IG-tegusõnade kasutamiseks on kaks varianti. Sellise IG-tegusõna sihitis võib olla algse tegusõna alus või algse tegusõna sihitis:

sciigi

Sihitis võib olla see, kes saab midagi teada: Ŝi sciigis min pri la novaĵo. (Ta teavitas mind uudisest.) Samas võib hoopis sihitiseks olla teave: Ŝi sciigis la novaĵon al mi. (Ta teatas mulle uudist.)

memorigi

Sihitis võib olla see, kellele midagi meenub: Tio memorigas min pri mia infaneco. (See meenutab mulle minu lapsepõlve.) Samas võib sihitiseks olla hoopis meenutatu: Tio memorigas al mi mian infanecon. (See meenutab mulle minu lapsepõlve.)

Ei saa kasutada mõlemat võimalust samaaegselt. Pole võimalik öelda: Ŝi sciigis min novaĵon. ega öelda: Tio memorigas min mian infanecon.

IĜ-tegusõnad

Tegusõnad, mis on moodustatud järelliite IĜ abil, on alati sihitud tegusõnad.

Tavalised IĜ-tegusõnad näitavad üleminekut uude seisundisse. Sõnatüvi või sõnatüved enne liidet -IĜ näitavad tulemust, uut seisundit. Tavalise IĜ-tegusõna alus on see, kes läheb üle uude seisundisse. Võimalik põhjustaja tavaliselt lauses ei ilmu. IĜ-tegusõnade puhul pole põhjustaja oluline:

malpuriĝi

Alus on see, mis määrdub: Mia vesto malpuriĝis. (Minu riietus määrdus.)

glaciiĝi

Alus on see, mis jäätub või muutub jääks: La akvo glaciiĝis. (Vesi jäätus.)

edziniĝi

Alus on see, kes saab abikaasaks: Ĉu vi volas edziniĝi kun mi? (Kas sa tahad minuga abielluda.)

IĜ-tegusõnad, mis on moodustatud sihilistest tegusõnadest, ei kõnele tulemusest või seisundi muutusest, vaid teost, mis toimub iseenesest. Kas põhjustajat ei eksisteeri või võimalikust põhjustajast ei huvituta. IĜ-tegusõna alus on algse tegusõna sihitis. Seega selliste tegusõnade puhul toimib järelliide IĜ nagu lauseliikmete rollide vahetaja. See sarnaneb pasiivile. Siiski tõelise passiivi puhul esineb kindlasti põhjustaja, kuigi teda ei pruugita mainida.

detruiĝi

Alus on see, mis saab täielikult hävitatud. Kas keegi hävitas selle või hävines see ise, seda IĜ-tegusõna ei näita: Tiu ĉi domo detruiĝis dum la milito. (See maja hävis sõjas.) Ĉiuj miaj planoj detruiĝis. (Kõik mu plaanid hävisid.) Algne tegusõna detrui tähendab "põhjustada täielikku hävingut või lagunemist": La milito detruis la domojn. (Sõda hävitas maju.)

ruliĝi

Alus on see, mis liigub pööreldes või sõiduk, mis liigub, kuna selle rattad pöörlevad: La veturilo ruliĝis tre rapide. (Sõiduk veeres väga kiiresti.) Ruli tähendab "liigutada midagi selle pööramise abil või selle rataste pöörlemise abil": Rulu nun al mi grandan ŝtonon. (Veereta mulle nüüd suur kivi.) La vendisto rulis sian ĉaron laŭ la strato. (Müüja veeretas oma käru mööda tänavat.)

komenciĝi

Alus on see, mille algamisest on jutt. Tiam komenciĝis la milito. (Siis algas sõda.) Lia nomo komenciĝas per "Z". (Tema nimi algab "Z"-tähega.) Komenci tähendab "põhjustada algamist, alustada": Ili komencis sian vojaĝon. (Nad alustasid oma reisi.) Ŝi komencis paroli. (Ta hakkas rääkima.)